20. sajandi esimestel kümnenditel loodud modernistlik Soome kunst sündis kahe vastandliku suundumuse mõjuväljas: ühelt poolt romantiseeriv rahvuslike müütide ja sümbolite loome, teisalt Lääne-Euroopast lähtunud uuenduslikud, kunstniku ja kunstiteose individuaalsust ja autonoomiat väärtustavad voolud. Helsingis toimunud Belgia ja Prantsuse postimpressionistide (1904) ning Edvard Munchi loomingu (1909) näitused inspireerisid lühiajalist, kuid säravat värvide läbimurret ning värviotsingute ajajärku Soome kunstis. Jõulises, robustsuseni vahetus ekspressionismis nähti elujõu, eneseiroonia ja teatava kareduse kui üdini soomelike väärtuste väljendust, samas heideti ette rahvuslikust väärikusest eemaldumist.
Näitus toob vaatajateni Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvad teosed 20. sajandi alguse Soome kunstnikelt ning paigutab need autorite loomingu ja Soome kunsti modernistlike arengute laiemasse konteksti. Väljapaneku fookuses on inimene ning kunstnike huvi inimese kehalise ja psüühilise olemuse vastu. Reaalselt eksisteerinud isikute portreede kõrval leidub ka metafüüsilise ja spirituaalse alatooniga teoseid, milles inimese eksistentsi ja suhteid teda ümbritseva keskkonnaga nähakse üldistatud ja sümboolses võtmes.
Näitusega kaasneb raamat, millele teevad kaastööd Ateneumi kunstimuuseumi kuraator Timo Huusko, kunstiajaloolane PhD Erkki Anttonen ja kunstiteadlane Eero Epner.
Kuraator: Kerttu Männiste
Näituse kujundus: Exporabbit
Graafiline disain: Külli Kaats
Koostööpartnerid: Soome Rahvusgalerii – Ateneumi kunstimuuseum, HAM Helsingi kunstimuuseum, Didrichseni Kunstimuuseum, erakogud
