Väljapanek ei püüa olla valmis ega täiuslik, ei ürita jätta muljet, et kõik on juba paigas. Vastupidi, näitus avab ukse hetkele, mil kunstnik on alles ärkamas, veel pooleldi unes, veel otsimas oma häält. Olemaks viiv, kus kõik on veel toores ja aus, kus iga liigutus on natuke ebakindel ja iga mõte natuke värske.
Galeriiruumis jutustavad oma lugusid kunstnikud, kes on teel, mitte kohal. Nad ei varja oma hirme ega ängi, aga nad ei peida ka rõõmu, mis vahel ootamatult sisse valgub. Nende tööd on nagu killud elust, mis pole veel vormi võtnud, kuid juba kannavad endas midagi olulist. Midagi, mis sosistab vaikselt, kui oskad kuulata. Näituses on tunda seda erilist üleminekuhetke, kus inimene pole enam see, kes ta oli, aga pole veel ka see, kelleks ta saab. Seisund, mis on korraga nii habras kui ka jõuline. Nagu esimene hingetõmme pärast pikka und. Nagu valgus, mis ei ole veel ere, aga juba piisav, et näha kontuure.
Kursust „Skulptuuri projekt“ juhendas Eike Eplik.
Publikuprogramm raames toimub 17.01. kell 14 vestlusring, kus osalevad Art Allmägi ja Eike Eplik.
Osalevad ja kureerisid: tudengid Martin Stafeikin, Alisa Tikhonova, Margus Teska, Andres Rattasepp, Aurora Mikk, Bhatricya Virumann, Dana Lukka, Dominik Laantee, Eliise Mikomägi, Gloria Niin, Helen Pärn, Heleri Riik, Helge Maria Lakeman, Kersti Kateriina Kaplan, Kris Bulgarin, Mairoos Mett, Mariia Polivalova, Stefani Freitok, Hendrik Põlluste.
Plakati kujundus: Stefani Freitok.
