Kuigi kümnel sel näitusel osaleval kunstnikul on väga erinev taust, loominguline lähenemine ja karjäärikaar, on neil ka kolm ühist nimetajat: nad on naised, nende karjääri kese on Eesti ning üks nende peamisi igapäevakeeli on vene keel.
Nii autorite endi kogemus kui viimase kahe kümnendi erinevad uurimused näitavad, et Eesti tööturul on väga tugev etniline segregatsioon. Koos meie ühiskonnas ikka veel valitsevate soostereotüüpidega ning loominguliste töötajate majandusliku ebastabiilsusega on vene keelt rääkivail naiskunstnikel vaja edu nimel astuda mitte paar, vaid sageli väga palju samme teistest autoritest rohkem.
Kuna neid hinnatakse vähem ning nende teoseid näidatakse nimekates näituseasutustes harvem, kutsutakse nende loomingut sageli lihtsustatult „madalakvaliteediliseks“, „kehvaks/odavaks“ või „mitte tähelepanuväärseks“. Üksikud erandid, kel on Eesti kaasaegse kunsti väljal õnnestunud tunnustust saavutada, on pigem anomaaliad kui üha suurema edulugude laine käilakujud.
Millest mõtleb Eestis elav venekeelne naiskunstnik? Millised on tema mured? Neil autoreil on väga erinevad lähenemised, mõttemaailmad ja suhtumised, kuid nende kunst on läbinisti eluline, jõuline ja vaatajat liigutav. Seetõttu on kõigile neile küsimustele ka tuhandeid erinevaid kurbasid, põletavaid, vaimukaid, naljakaid, sügavmõttelisi ja ootamatuid vastuseid.
Kunstnikud: Olga Jürgenson, Maria Kapajeva, Natalja Kapajeva, Olesja Katšanovskaja-Münd, Zoja Lebedeva, Tanja Muravskaja, OSA kollektiiv, Daria Popolitova ja Julia Valtanen
Kuraator: Julia Polujanenkova
Koordinaator: Kristlyn Liier
Graafiline disain ja näituse disain: Tnxalatte
Näituse meeskond: Indrek Aavik, Richard Adang, Nele Ambos, Maarika Espenberg, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Viktor Kiss, Jaanika Kuznetsova, Katrin Lõoke, Tõru-Tõnn Parts, Kristel Sibul, Anti Saar, Peeter Talvistu ja Ago Teedema
