Ateljee on kunstniku kodu. Ateljee on tema tööde sünnikodu. Ka siis kui pildid siit lahkuvad, säilib neis mälestus ateljeest, ruumist kunstniku peas, kus sündis mõte nende loomisest. Igatsus ateljee järgi on osa iga pildi võlust. Kunstnik vajab ateljeed – paika, kus on tema töövahendid, kust saab lahkuda ja kuhu tagasi tulla. Uno Roosvalti ateljee asub Maarjamäel, tema kodumaja teisel korrusel. Sinna viib kitsas trepp, seintel paljude eesti kunstiklassikute (Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Evald Okas) ja tema kaasaegsete (Marju Mutsu, Naima Neidre), aga ka kunstniku enda varased tööd.
Ateljee on vana, Uno Roosvalt on siin maalinud ja joonistanud kaua. Siin on kitsas, aga see tihedus ei ole ahistav. Kõik siinolijat ümbritsevad maalid ja joonistused on nagu avaused maailmadesse, kuhu sisenedes on taas ruumi ja avarust olla: rannamaastikud, vaated kaljudele ja kaljudelt, Islandil, Gotlandil, Ahvenamaal; kodused rannad kadakate, kivilahmakate, vanade paadivrakkide, kalavõrkude kuhilate, klaasist poidega. Isegi kui kunstnik kujutab mõnd olendit – inimest või looma –, on taustaks ikka mõni avatud vaade: pilk maastikule või aknast avanev vaade aeda. Roosvalti ateljees leiad end justkui keset paljude akendega ruumi.
Uuel, käesoleval aastal valminud, joonistuste seerial „Minu ateljee“, mis annab peakirja kogu väljapanekule, näeme vaateid kunstiku ateljeest. Siin on teda igapäevaselt ümbritsevad esemed, joonistused ja maalid. Uue seeriaga vaatab Roosvalt ajas tagasi, refereerib ja tsiteerib enese varasemat loomingut. Sarnast tsiteerivat võtet on ta kasutanud ka varem, kõige säravamana meenub aastal 2018 Draakoni galeriis eksponeeritud joonistuste seeria, kus kunstnik mängis omatahtsi Eduard Wiiralti graafilistelt lehtedelt tuttavate kujunditega.
Toonane soe huumor on seekordse seeria joonistustel asendunud pigem vaikse mõtlikusega. Lisaks ateljees seisvatele kunstiteostele näeme siin muudki. Ateljee on kunstniku päriskodu ja nii on Roosvalti silma ja joonistuspulga ette jäänud ka ristilöödu, tema kannatusloole ja rõõmusõnumile viitavad referentsid. Uno Roosvalti isa, vaimulik Albert Roosvalt teenis Uno lapsepõlves Kuusalu Laurentsiuse kiriku õpetajana. Kunsntiku ema, neiupõlvenimega Liidia Volmer, lõpetas omaaegse kunsttööstuskooli. See vaimne keskkond on kujundanud Uno inimeseks sirgumist ja kunsntikuks kasvamist kusagil väga algsel, olemuslikul tasandil.
Uno Roosvalti ateljee asub tema kodumaja ülemisel korrusel, seeria „Minu ateljee“ on ekponeeritud Hobusepea galerii põhikorrusel. Alumisele korrusele laskudes, mis võiks viidata alateadlikule ja varjatule, avaneb vaade naelakuhilatele. Joonistused seeriast „Naelterand“ on loodud 2012–2013. aastal. Naelad moodustavad siin loodusvorme, ikka neid samu Uno Roosvalti loomingule ainuomaseid horisondivaateid merele ja niitudele. Naelad läbistavad kogu maist olemist ja ümbrust, on need siis pärit krutifiksilt või ahjus tuhaks põlenud puunottidelt. Uno Roosvalti omailma osad on nad nii maise kui vaimse tasandi tähistajatena.
Sirja-Liisa Eelma
Uno Roosvalt sündis Tallinnas 22. augustil 1941. aastal ja lõpetas 1969. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti eriala, alustades kunstinäitustel esinemist juba 1968. aastal. Ta on töötanud kaua Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, olles aastail 1985–1995 maali õppetooli juhataja. Alates 1975. aastast on Uno Roosvalt Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2010. aastast auliige.
Uno Roosvalt on töötanud pikki aastaid Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, olles aastatel 1985–1995 ka maalikunsti õppetooli juhataja. Arvukad esinemised näitustel on toonud kaasa mitmeid kunstipreemiaid, viimastel loomeaastatel Eesti Maalijate Liidu preemia (2000), Konrad Mäe preemia (2011) ning Erik Haameri kunstiauhinna (2018) ja Kristjan Raua kunstipreemia (2019). Tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstnike Liidu kogudesse ning paljudesse erakogudesse.
Läbi viie aastakümne on Uno Roosvalti loomingu läbivaks meelismotiiviks olnud loodus ja rannamaastikud, põhjamaade kaljud ning mäed, nende mitmekülgsed faktuurid ja tähendusteväljad. Uno Roosvalti tuntakse kui kunstnikku, kes meisterlikult liidab vaimse maailmapildi põhjamaise maastikutunnetusega ühtseks eksistentsiaalseks tervikuks.
Näituse kuraator on Sirja-Liisa Eelma.
Kujundaja Kaarel Eelma.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
