Ungari kuraatori Róna Kopeczky kureeritud näitus keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, lähenedes nendele muutustele globaalsest vaatepunktist universaalse absurdi võtme kaudu. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärinevad nüüdiskunstnikud, kes mõtlevad julgelt ja kriitiliselt sellistele põletavatele tänapäevastele küsimustele nagu paremäärmusliku vaenuliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine – nii elus kui ka kunstis – ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.
Näituse teemapüstitusega soovitakse lähemalt vaadelda mehhanisme, mille tulemusel on positiivsed mõisted omandanud meie jaoks negatiivse tähenduse – neid on hakatud seostama uuest kasutuskontekstist ja -olukorrast tingitud teistsuguse või vastuolulise sisuga. Uuritakse täpsemalt seda, kuidas sõna „soe“ positiivsest algtähendusest – meeldiv tunne, suhteliselt või mõnusalt kõrge temperatuur, samuti käitumine, millega väljendatakse vaimustust, kiindumust või heatahtlikkust – on saanud poliitilise segaduse, ühiskondliku rahulolematuse, kliimamuutuse ja ülemaailmse pandeemia sümptomite hoiatav märk ning ühtlasi signaal globaalsest looduslikust ja sotsiaalsest ebastabiilsusest.
Näitus „Soe“ koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjadega – „Rahvas armastab seda“, „Hapukurgipoliitika“ ja „Vabaduse teadus“ – tsiteeritakse näitusele kaasatud kunstnikke ja nende teoseid. Need kolm peatükki tegelevad absurdi vaatemänguga ning nende eesmärk on seda nähtust lahata ja omastada.
Meie galeriis on koos Eesti kunstnike töödega väljas Ungari kunstnike Ferenc Gróf, Agnes Denes, Dóra Maurer, Géza Perneczky ja Endre Tót.
