Jan Leo Grau / Indrek Aija
ÜHENDUSES KÕIKSUSEGA
Näituse uurimisobjektiks on uue ja vana kultuuri süntees – enesekeskne ja hedonistlik tänapäeva mehaaniline maailm versus orgaaniline vana maailm. Iidsetel aegadel otsiti ühendusi kõiksusega ning austusega huvituti vaimsest sfäärist, mis asub väljapool tsentristlikku minapilti. Inimkonna esivanemad on olnud alati looduse usku, ning usk looduse väesse, jumalustesse ja hierarhiasse on neid alati saatnud. Ka uuel ajal, kristliku kultuuri saabumisega ei kadunud ürgsed uskumused, vaid need põimusid uute tehnoloogiate ja teadmistega.
Jan Leo Grau väljapaneku keskne teos on puitinstallatsioon, sümboliseerides püha ruumi ja inimese otsinguid kõiksuse mõistmise järele. Näituse teise osa moodustavad Grau kunstist juba varem tuttavad autoritehnikas valminud fotogrammid, millel kujutatakse kaasaegseid ikoone. Enne renessanssi võiski suuremat osa kunstist pidada ikoonimaaliks religioseks motiiviks ning portreteeritavate valitsejate pärusmaaks.
Tänapäeval on ikoonimaal kunsti kategooriatest eemaldunud. Grau püüab mõtestada, mis on inimestele tänapäeval pühad ikoonid ja mis olid need varem. Ta on jäädvustanud erinevaid tarbeesemeid, mis meie tarbimiskultuuri tähistavad ja mis meid igapäevaselt ümbritsevad ning autoritehnika tulemusena lahti harutanud ning ümber struktureerinud uuteks ikoonimaalideks. Eksponeeritud taiestele lisanduvad tekstiiltrükil suuremõõtmelised teosed, mis valmivad spetsiaalselt antud näituse jaoks.
Vanas maailmas kandsid ikoonid ehk pühad paleused vaimsuses keskset osa. Ikoonimaailm pakkus uut sisekaemust, uut ettekujutust reaalsusest, mis ilmutab igavikulist dimensiooni kõiges, mida näeme või kogeme. Öeldakse, et meie põlvkonda iseloomustab enesekesksus, hedonism ja anarhism ning arusaamise ja ühenduse puudumine suhetes kõiksusega. Oleme lukustatud iseenda murede piiratusse isegi siis, kui peaks avalduma meie tahe sellest välja pääseda. Meil pole ühendust maailmaga meist väljaspool või meie ümber. Oleme murdnud püha lepingu, sümboolse sideme enda ja maailma vahel. Ikoon lubab parandada seda kultuuri, mille oleme loonud ning mis annab väärtuse siin ja praegu-olemisele.
Indrek Aija poolt eksponeeritav installatsioon “Ühinemine ükskõiksusega” lahkab kõiksuse teemaatikat omapärase nurga alt. Indrek Aija tegutseb nii fotograafina kui ka installatsioonikunstnikuna juba pikemat aega. Aastate jooksul on tema loomingut saatnud ühe läbiva soonena tehniline lähenemine meediumile ja omapäraselt humoorikas, kuid tõsistele probleemidele viitav väljendusviis.
