a Eesti kunsti jõudsid minimalismile omased ilmingud 1960ndate lõpul ning senine realistlik käsitluslaad asendus graafikas tõeliselt modernsete geomeetriliste kompositsioonidega. Näituse vanimad eksponaadid on Evi Tihemetsa 1960. aastate lõppu kuuluvad värvilised abstraktsioonid, mis sündisid graafika eksperimentaalateljees (praegune Graafikakoda). Selle kümnendi kontekstis on Tihemetsa geomeetriliste elementidega ja selge koloriidiga teosed julged ja innovatiivsed ning markeerivad hästi murrangulist kunsti-uuenemise ajajärku.
Suurem osa Leonhard Lapini loomingust tõmbab paralleele minimalismiga ning on tugevalt mõjutatud ka vene konstruktivismist ja Lapini suure iidoli Kazimir Malevitši loomingust. Oma hilisemas loomingus jõuab Lapin zen-budismini ning tühjuse ja ruumi filosoofiani. Näitusel eksponeeritav “Protsesside” seeria seab keskmesse tühjuse – nähtuse, millest sünnivad kõik looduse erinevad protsessid ja vormid. Tühjus on seega Lapini käsitlustes kõige olemasoleva allikaks ja tingimuseks. Tühjuses võib olla peidus rohkem, kui esmapilgul arvata.
Mare Vindi loomingut on samuti seostatud zen budismi ja jaapanliku esteetikaga. Oma loomingus süüvib ta geomeetriliste vormide ruumisuhete problemaatikasse. Vint usub harmoonilisse maailma ning asetab vaataja ette kõiksuse, milles puudub kaos – maailma, milles valitseb tasakaal ja lõpetatus. (Elena Kornetchuk).
Geomeetria kaudu püüavad täiust luua ka Avo Keerendi värvilist linooli reljeeftrükiga ühendavad teosed. Keerend otsib oma kompositsioonidega askeetlikku puhtust ja illusiooni harmooniast.
Kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus
