Mehaanilistele vintaažkelladele restaureerimis- ja parandustöid tehes jõudis kunstnikuni ka mitmeid kestata kellamehhanisme, mis sahtlisse seisma jäid. Need nukrad südamikud ootasid, et taas kuuetatud saada ja asuda väärikalt näitama aega; ressurssi, mis on piiratud ja garanteerimatu ning seeläbi inimesele kõige hinnalisem. Pidades silmas nõnda aupaklikku ja olulist funktsiooni tekkis kunstnikus soov aega ehtida ja tähistada väärismaterjalides vorme luues. Kellakorpuste loomisel juhindus kunstnik mõttest, et aeg on paljuski meie enda kujundada. Võime luua meeldejäävaid hetki, teha ootamatuid kannapöördeid või käia lihtsalt turvalist rada pidi. Lõpuks saab elatud elu meie enda nägu ja kui me vaataks tagasi oldud ajale, raamiks see nägu sekundeid ja minuteid, tunde ja päevi, mida omasime. Selliselt mõeldes, meeldis kunstnikule valminud kellale peale vaadata ja kujutleda, milline inimene just seda kella kanda oleks võinud.
Tõnis Malkov on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala 2008 a. Tema töid on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis ja välismaal ning ta on tuntud miniatuurse ehteseeria, “Ehted Inimestele” loojana. Lisaks tegutseb kunstnik ka visualiseerijana ning vanade käekellade restaureerimisega. Tema ehteid võib leida Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogust.
