Näituse pealkiri on inspireeritud Tõnis Laanemaa teosest Lõpmatus. Kunstiteosel on lõpmatus juba haaratav kunstniku vaatepunktist, siis näituse pealkirjale on lisatud mõte, et tuua vaatajani inimese ühisosa kõiksusega, et abstraktne ja haaramatu lõpmatus muutuks inimese jaoks konkreetsemaks.
Õpingud Tartu kunstikoolis ja kunstniku esimene kunstiõpetaja Johannes Võerahansu on jätnud Laanemaa loomingusse Pallasliku loodusläheduse, mis eristab tema loomingut ANKi teiste liikmete estetismist. Tunnustatud plakatikunstnikuna on tema sümbolikeel jäänud meid kummitama, mistõttu on näitusel eksponeeritud ka mõned plakatid näitamaks kui filigraanselt oskab kunsntik mängida erinevate sümbolite võimukeelega. Laanemaa graafikaski on tunda plakatikunstniku oskust jagada pilt suurteks kujunditeks, ühendades geomeetrilise struktuuri ja ornamentaalse fooni, kus ühest kujundist kasvab välja teine.
Kunstnikku on inspireerinud teadus, eelkõige relatiivsusteooria ning loomulikult muusika. Näitust saadab heliteos, mille autoriks on tunnustatud muusik Taavi Laatsit alias Galaktlan, kes on Tõnis Laanemaaga teinud koostööd üle 15 aasta. Heliteose loomisel on arvesse võetud koha spetsiifikat jättes helide vahele piisavalt õhku ning Laanemaa soovil lisatud orelihelide elemente, mis rõhutab ruumi akustilist eripära.
Tõnis Laanemaa (sündinud 1937) on õppinud Tartu kunstikoolis maalimist ning Eesti Riiklikus Instituudis graafikat. 1960. aastate Eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK’64 esialgne juht ja hiljem liige. Näitustel esinemist alustas Tõnis maalidega, tuntust kogus eelkõige vabagraafika ja plakatitega, kuid läbi ajastu on ta eksponeerinud nii akte, portreid kui abstraktseid kompositsioone. 1970. aastast alates on Laanemaa osalenud mitmetel näitustel Baltikumis, Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal, Venemaal, Hollandis. Tõnis Laanemaa kuulub kunstnike põlvkonda, kellele korralik natuurist joonistamine on endastmõistetav. Ta on tuntust kogunud ka aktijoonistajana ning on hinnatud joonistusõpetajana.