Me elame juba tükk aega sellises reaalsuses, kus helge tulevik on piltlikult öeldes kolme kliki või äpi kaugusel. “Luba kõik küpsised” ja see kõik võib olla sinu! “Luba kõik küpsised” on ühtlasi mantra, mis juhatab sisse meie igapäevased düstoopiad – alateadlikud hirmud, et meie arendatavaid tehnoloogiaid võidakse kasutada ka meie vastu.
Kas sellel, et (info)tehnoloogia areng ja (uus) meedia on teinud meie elu mugavamaks, on oma (varjatud) hind? Kas saame neid tehnoloogiaid usaldada? Kas saame usaldada nende omanikke? Kas saame usaldada iseennast – seda, et oskame käituda kiirelt muutuvates oludes õigesti? Kas saame olla kindlad, et meie kohta kogutavaid andmeid ei kasutata kurjasti? Kas võime loota, et neid andmeid ei müüda või loovutata sunniviisiliselt kolmandatele osapooltele? Kas privaatsus jääb alles või kaob maailmast ajapikku – kuni hetkeni, mil on juba liiga hilja?
Timo Toots (s 1982) on kunstnik, kes kasutab oma interaktiivsete installatsioonide materjalina tehnoloogiat ning keskendub oma loomingulises uurimistöös inimese ja (info)tehnoloogilise arengu vahelistele keerukatele suhetele. Ta on õppinud informaatikat Tartu Ülikoolis ja lõpetanud fotograafia eriala Eesti Kunstiakadeemias (2009) ning täiendanud end Islandi Kunstiakadeemias ja Karlsruhe Kunstikõrgkoolis meediakunsti erialal. Ta on esinenud isik- ja rühmanäitustel mitmel pool maailmas. Teda on tunnustatud Prix Ars Electronica peapreemia Kuldse Nikega interaktiivse kunsti kategoorias (2012) ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga (2012).
