Terje Ojaveri skulptuurid kõnelevad elust kui väljakutsest, millega tuleb silmitsi seista. Hanguga relvastatud hiidnaine on valmis kaitsma oma kodu ja lapsi, ent samas on ta teadlik oma tapariista kahetisest ülesandest. Ta teab, et põrm on väetis, vagla toit – uue elu algus.
Allutades end looduse tsüklilisusele, on Terje Ojaveri tegelaskujud kasvanud suuremaks inimtegevuse ennastimetlevast absurdist. Nad on pühakud. Sealjuures ei ammuta Ojaveri animalism inspiratsiooni šamanismist – see on modernistlik, klassikaline, koolitatud skulptori käekiri. Nii nagu loodus on Ojaverile religioossseks tagapõhjaks, on klassikaline kutseoskus tema loomingu eetiliseks aluseks. Kunst peab olema hea ja selle sisu loodusseadustega kooskõlas.
Terje Ojaver (s 1955) lõpetas 1985. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriosakonna ning sukeldus kohe Eesti kunstiellu. Üheksakümnendate paradigmamuutustest väljus Ojaver võidukalt, kindlustades endale koha tugevaimate naiskunstnike panteonis. Toona kujunesid välja ka Ojaveri loomingut tänini iseloomustav reljeefne naisepositsioon ning keskkonnateadlikkus. Armastuse, elu ja looduse seadused on ajatud ja nii kohtame jätkuvalt aktiivse kunstniku teoseid praegu sageli kõrvuti põlvkonna jagu nooremate kunstnike loominguga, kellest paljud on sirgunud õppejõud Terje Ojaveri käe all.
Näitusega kaasneb kunstniku loomingut käsitlev kataloog.
Kunstnik: Terje Ojaver
Kujundaja: Mare Mikoff
Graafiline disainer: Tuuli Aule
Koordinaator: Rene Kriisa
Näituse meeskond: Indrek Aavik, Richard Adang, Jānis Aleksis (YesWeCan), Nele Ambos, Indrek Grigor, Mari Hiiemäe, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Annegret Kriisa, Erik Liiv, Katrin Lõoke, Liivo Lõoke, Eva Mahhov, Jaanika Peebo, Anti Saar, Peeter Talvistu
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
