Suhtluse alus on liigutus, Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu tööde puhul on need liigutused algusest lõpuni näha, sest tekstiilis on järgnevuse loogika, asjade koospüsimise kord nii lihtne ja binaarne: ühtepidi lõim, teistpidi kude.
Tähendus võib olla enne tööd, nagu Marilyn Piirsalu tegelaskujude puhul: kindlasti on selles meres juba ujutud, see kohvitass joodud, tekk ümber võetud ja pilk üle õla heidetud, enne kui need hetked vaipadesse kootud said. Töövahend võimaldab kangapinnale joonistada lainelisi vertikaale, mustri dünaamika sõltub autori valikutest töö käigus. Lained on muutumisvalmidus.
Aga tekstiil võib valmida lihtsalt tegemise sunnist ja noodana püüda mõtte alles siis, kui asi valmis, kui autor enam midagi muuta ei saa (kui püsida töö vastu aus). Kadi Pajupuu tööd sellel näitusel on tekkinud usaldusest või ülbusest – no küll ta tuleb, see tähendus! – ja uudishimust – aga kui teha nii? Teosed on plekist, paberist ja puust.
“Tekstiks ja tagasi” autorid Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu on ühiseid kunsti- ja disainiprojekte teinud aastast 2010. Koos viiakse läbi laupäeval, 14. oktoobril algusega kl 15 näitust tutvustav tuur.
Näituse kujundas Madis Liplap, graafiline disain Kadi Pajupuu.
Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kõrgem Kunstikool Pallas.
