Me saame siin kõneleda sakraalse loomega funktsionaalsest kunstist – teoseid saab praktiliselt kasutada mõtlusteks ning neil on vaimu korrastav mõju nagu kunstil laiemalt. Mis iganes visuaale teadlikult pikemalt vaadeldes muutuvad need mõneti iseeneslikult osaks meditatsioonist, mil meel puhkab ühel ja ainukesel käesoleva hetke kogemusel. Teosed kutsuvad taasleidma kontakti iidsete õpetuste ja tänase vaataja vahel.
Kadi Tombak toetub oma kunsti luues isiklikele teadmistele sakraalsümbolitest ja mantratest. Ta on elanud 2014. aastast 7 aastat Bali saarel, kus ta süvenes hinduismi ja budismi, tehes koostööd Bali peapreestrite ja pühameeste ning -naistega.
Kadi teosed kujutavad mantraid, loitse, lauluringe, rattaid seintel, millele vaataja lisab tuult ja hoogu. Ta on erilise huviga uurinud Veedade ja Buddha õpetusi ning pärandtarkuste sümboleid, mida tänasele maailmale nähtavaks teha. Teda köidab sakraalgeomeetria kord ja rahu ning selle sümbolite kõnekus.
Kadi ise nimetab oma teoseid yantrateks, sakraalgeomeetrilisteks ketasteks. Yantra tähendab sümbolite kogumit, mis toimib kindla funktsiooniga instrumendina, milleks Kadi oma teoseid peab, instrument, mis loob sildu kunagise ja tänase kogemuse vahel, et neid aegade üleselt ühendada.
Kadit on tema jätkuvates teoloogia õpingutes huvitanud kõige enam Veedade koolkonda kuuluv Advaita Vedanta, Buddha õpetused. Balil oli tema eriliseks uurimisalaks preestrite kommunikatsiooni vahendid nähtava ja nähtamatu maailma vahel.
Haus Galeriis eksponeeritud tööde kollektsioon on peen ja filigraanne käsitöö, mis on vormistatud autori enda poolt valitud raamidesse, rõhutamaks kogu tööprotsessis olulist käe- ja mõttepuudutust. Teosed on otsene tulemus Kadi 7-aastasest palverännakust ja pühendumisest budismi pärandile, mis julgustas teda tooma oma loomingulisse eneseväljendusse sakraalgeomeetria kui teadvuse geomeetria, tehes selle isikupäraselt nähtavaks.
