Sarnaselt eelmise aasta lõpus Hobusepea galeriis toimunud isikunäitusele „Aja vari”, on ka siinse näituse teosed – nii skulpturaalsed kui kontseptuaalsed teksti-objektid – vormistatud kunstniku poolt välja valitud Maurice Blanchot’ lausetest, keskendudes eelmise näituse „enese” ja „aja” mõtestamise asemel „ootamise“ motiivile.
Ootamine, mille olemus tugineb samal ajal nii üleküllusele kui ka millegi puudumisele, on üks esmaseid ajas eksisteerimise ning ajaga suhestumise viise. On see siis kannatamatult lootusrikas ootusjanu eesootava ees või hoopis äraootav ebaselgus ning ärev teadmatus mõne ebamäärase paratamatuse suhtes, ootamisest üldjuhul pääsu ei ole. Sellega tegelemine, kas suuremal või vähemal määral, on igapäevaselt sisuliselt vältimatu, et mitte öelda eluliselt hädavajalik.
Varrese teostes toimib tekst (ja keel) iseäraselt tundliku piirina reaalse ja kujutletava vahel, mistõttu võib tema teoste kogemist (ehk tekstide lugemist) käsitleda kui teatavat piirikogemust või piiril viibimist. Kõik näitusel eksponeeritud tekstid on kunstniku poolt välja valitud ning välja võetud oma algsetest kontekstidest, pärinedes originaalis erinevatest Blanchot’ raamatutest. Näituseruumi asetatud tekstid ning neist ajenduvad ideestikud ei ole Varrese jaoks lihtsalt mõtteharjutused või -mängud, olgugi et neile saab esmapilgul justkui edukalt ka selle nurga alt läheneda. Lähemal vaatlusel taotlevad nad midagi muud, kuid ei midagi mõeldamatut.
Tarvo Varres (s 1970) tegeleb hetkel oma töödes hapruse, minatuse ja mittelineaarse aja teemadega. Varres alustas avaliku näitusetegevusega 1991. aastal ja on töötanud külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Ta on pälvinud Kinoliidu noore fotograafi preemia (1992), Rühm T koosseisus Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (1996) ning on olnud Köler Prize 2018 nominent. Tema töid kuulub Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogusse.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
