Näituse kuraator ja kunstnik Tanja Muravskaja:
“Terve eelmise aasta kestnud muuseumi ja muuseumisõprade koostöö jooksul sai kogutud enam kui sada kõige tähendusrikkamat sõna. Mitmed üldise tähendusega sõnad kordusid, tõestades ühiseid inimlikke väärtusi. Oli ka palju avastusi, uusi harjumatuid sõnu kui Eesti kultuurilise, rahvusliku ja keelelise mitmekesisuse tõeneid.”
Tihti korduma kippuvad sõnad on мама (ema), доченька (tütreke), батя (paps); isiklikest suhetest: нежность (õrnus), красотуля (kaunitar), уют (hubasus); harva esinesid eesti, valgevene, ukraina, tatari ja teistest kultuuridest pärinevad sõnad: шухляда (väljatõmmatav lauasahtel), трепель (riidenagi), кохвик (kohvik), пясточка (kamaluke). Esines ka tähendusrikkamaid, pere mineviku ja kolimisega või õpingutega tänase Eesti piiri taga seotud sõnu: поребрик (teeäär), хутор (talu), рубль (rubla).
Ühe näituse osa moodustab kogutud sõnadel ja nendega seotud lugudel põhinev installatsioon. Väikses saalis saab aga näha Eestiga seotud kunstnike teoseid. Maalid ja graafilised lehed avavad vene keele kasutamise kultuurilist ja ajaloolist konteksti Eestis. See avaldub nii Raul Meele ja Ilja Kabakovi kontseptuaalsetes töödes kui ka Alexei Gordini satiirilistel lõuenditel.
“Hingelähedane sõna” Tallinna vene muuseumis on osa suurest projektist “Muuseumi laboratoorium”, mis tõstab esile muuseumi sotsiaalset rolli, kaasates publikut muuseumi kujundamisse. Näitus ja kaasnevad üritused toimuvad Loov Euroopa rahvusvahelise projekti “Muutuste loojad: vahendades vähemusi” raames.
Näitusel esindatud kunstnikud: Alexei Gordin, Kuzja Zverev, Ilja Kabakov, Sandra Kosortova, Raul Meel, Boriss Uvarov, Evi Pärn, Tanja Muravskaja.
Näitus jääb avatuks kuni septembrini 2022.
Näituse kujundus: Raul Kalvo
Graafiline kujundus: Vladimir Loginov
Tehniline teostus: Johannes Säre ja Co
Tõlkija: Ilona Martson
