Jakov Rubinštein (1900, Varssavi – 1983, Moskva) kuulub nõukogude perioodi teedrajavate kunstikogujate põlvkonda, kes alustasid kogumist keerulistel stalinismi aastatel ja kelle eeskujul hakkas kunstikogumine 1960. aastatel laiemalt levima. Tema 25 aasta jooksul kujunenud kollektsioon oli nõukogude perioodil üks silmapaistvamaid 20. sajandi esimese kolmandiku vene kunstile keskenduvaid erakogusid.
Kuigi Rubinšteini järeltulijatel õnnestus säilitada legendaarsest kollektsioonist vaid suhteliselt väike osa, annab seegi ettekujutuse kunagise kollektsiooni olemusest. Kogu üheks väärtuseks on 20. sajandi alguse vene kunsti mitmekesisuse peegeldamine, aga ka hiljem totalitarismi tingimustes loodud kunsti erinevate ilmingute talletamine. Paljud kogus esindatud kunstnikud pidid oma loomingu eest maksma vabaduse või isegi eluga.
Olulise osana kollektsioonist tõusevad esile lavakujunduste visandid ja kostüümieskiisid. Kogu kõige isiklikuma poole moodustavad kunstitegelaste graafilised portreed, mis kajastavad Rubinšteini tutvusringkonda ja tema huvide sfääri.
Eestiga oli Jakov Rubinštein tihedalt seotud tänu perekondlikele sidemetele. Pea igal aastal suvitas ta perega Käsmus või Pärnus. Just Eesti Kunstimuuseumis toimus 1966. aastal Rubinšteini kunstikogu esimene näitus. Ka Rubinšteini kollektsiooni 1978. aastal toimunud rändnäituse üheks eksponeerimispaigaks oli Tallinn.
Mikkeli muuseumi näitusel on väljas Jakov Rubinšteini kogu see osa, mille päris tema lapselaps Tanya Rubinstein-Horowitz. Ta on pärinud vanaisalt kunstiarmastuse ning tegeleb kollektsiooni hoidmise, uurimise ja eksponeerimisega, täiendades seda uute ostudega, mis lähtuvad samadest kogumispõhimõtetest.
Näitus toimub koostöös Tanya Rubinstein-Horowitziga.
Kuraator: Olga Sugrobova-Roth
Koordinaator: Aleksandra Murre
Näituse ja saaligraafika kujundus: Inga Heamägi
Graafiline disain: Külli Kaats
