Londonis elav Gabriele Beveridge on spetsiaalselt Kai näituse jaoks loonud uued skulpturaalsed teosed, kus on kasutatud kaupluse sisustust, käsitsi puhutud klaasobjekte, sünteetilisi juuksepikendusi ja poemannekeenide osi. Marge Monko esitleb fotoseeriat vaateakendest ning uut filmi, mis on inspireeritud sukkade sümboolsest, kultuurilisest ja esteetilisest tähendusest ajaloos. Video koreograafia, mida esitavad neli tantsijat, on ammutatud 1970–80ndate aastate sukatoodete reklaamidest ja ajalooepisoodidest nagu nailonsukkade defitsiidist II maailmasõja päevil. Eestis esmaesitlusele tuleva video muusika on loonud Vera Vice – Helen Västriku ja Ave Vellesalu audiovisuaalne tandem.
Näituse saateteksti on kirjutanud Der Neue Essener Kunstvereini direktor Moritz Scheper. Saksa kunstikriitiku sõnul vaatlevad Beveridge ja Monko “kuidas tarbijates lummus tekitatakse ning mõlemal juhul on kunstnike analüüs tihedalt seotud küsimusega, kuidas niisugused tehnikad mõjutavad naiste enesekuvandit ja seda, kuidas naised end mõistavad.”
Paralleelselt Londonis ja Tallinnas töötanud, kuid enne näituse ettevalmistust teineteisele tundmatud kunstnikud saavad kokku Kais, luues visuaalselt lummava ja kontseptuaalselt terava dialoogi. Näituse jaoks valmib Stella Saartsi ja Rasmus Kossesoni lühifilm kunstnikest, kus Gabriele Beveridge ja Marge Monko räägivad oma loomingust.
“Suur teeskleja” kuulub 6. Tallinna Fotokuu biennaali satelliitprogrammi.
Hongkongis sündinud Gabriele Beveridge elab ja töötab Londonis. Kunstnikuna mõtestab Beveridge ümber kommertsiaalsete fotode ja objektide väärtust. Beveridge’i isikunäitused on toimunud FreeHouse’is (London, 2020), Bradley Ertaskiranis (Montreal, 2019), Seventeen galeriis (London, 2018), Chewday’si galeriis (London, 2016) ning MOTis (Brüssel, 2015).
Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning töötab seal alates 2017. aastast fotograafia osakonnas professorina. Tema kunstniku praktika on seotud ajalooliste visuaalidega ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko isikunäitused on toimunud Folkwangi muuseumis (Essen, 2019) ja mumokis (Viin, 2013). Tema teoseid on esitletud Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA1 (Riia, 2018), 9. Manifesta biennaalil (Genk, 2012) ja COSAR HMT galeriis (Düsseldorf, 2021).
