Näituse varasem osa keskendub 1980.–1990. aastatele, mis mõtteliselt koosneb kahest poolest: enne ja pärast 1992. aastal toimunud ateljeepõlengut. Pärast kõige kaotamist tuli sisuliselt alustada algusest – sündis sürreaalsuse ja kontseptuaalsusega eksperimenteeriv sari „Jalgratta leiutamine“. Oluline on aga mõista, et Sirje Peterseni maaliloomingu keskmes on alati inimene, isegi juhul, kui me äratuntavat inimfiguuri ei näe. Näituse teist osa, 2002.–2025. aastaid, võibki kokku võtta kui inimhinge peegeldusi kõigi oma pingete, igatsuste ja otsingutega. Lisaks varasematele teostele on eksponeeritud ka kõige uuem maalilooming, mh suurteos „Tormid ja tungid“ (2024/2025, 3 × 12 m).
„Vaadates ühtaegu nii Sirje Peterseni kõige varasemasse kui hilisemasse loomingusse, siis võib tuua välja kolm läbivat joont: abstraktsus ja värv kui kõiksus; inimest vaatlev pilk ning kindel arusaamine, et kunstita elada ei saa,“ on märkinud kuraator Kadri Asmer.
Näitusega paralleelselt ilmub mahukas kogumik „Sirje Petersen. Tormid ja tungid“, kus erinevate valdkondade spetsialistid mõtestavad loovust ja Sirje Peterseni loomingut läbi oma eriala, nt psühholoogia, loodus, muusika, teater ja kunstiajalugu. Lisaks eelnevale on raamatus reprodutseeritud 225 kunstiteost.
Sirje Petersen (end Pannel, Protsin; s 1959) on Eesti maalikunstnik ja Kõrgema Kunstikooli Pallas maalikunsti kaasprofessor. Alates 1981. aastast on ta osalenud enam kui 200 isiku- ja grupinäitusel Eestis ja välismaal, tema töid leidub arvukalt nii ametlikes kunstikogudes kui ka erakollektsioonides. Sirje Petersen on ka Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige.
Kuraator: Kadri Asmer
Graafiline disain: Maarja Roosi
Täname: Siim Asmer, Karin Hango, Liis Neemre, Sven Pertens, Per William Petersen, Margus Punab, perekond Semilarski, Andrei Sõritsa, Mihkel Säre, Kaamos Group OÜ, SA Postimehe Fond
Toetajad: Art Protsin, AkzoNobel, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Kõrgem Kunstikool Pallas, Skizze, Tartu Kultuurkapital
