Margelt on näitusele valitud fragment juba 2014. aastal alustatud Window Shopping sarjast, mis kaupluste vaateakende eksponeerimise kaudu esitleb tänaseks pea paari sajandi vanust konsumerismi, mis rõhutab tarbimise kui isikliku heaolu olulist osa. Samas on enamik ühiskonnast pea igapäevaselt vastamisi otsustega, missuguseid oste saab ta endale lubada või millest igapäevasest peaks ta ühe suurema ostu korral loobuma. Kõigile võimaldatud, kuid vähestele kättesaadav olukord loobki avaliku ja privaatse ruumi piiri, kus tänavalt akendesse vaatamine on kättesaadav igaühele kuid sealt nähtavad hüved vaid vähestele. Taoline käegakatsutav kättesaamatus võib olla ka ajendiks miks erinevate ühiskondlike protestide väljundiks või selle osaks saab vitriinakende lõhkumine ning kaupluste rüüstamine, sest on ju loomulik süüdistada endale nähtava hüve kättesaamatuses just valitsevat korda. Tema sisust olenemata.
Kaks aastat peale Window Shoppingu algust nimetas Johan Huimerind enda Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaosakonna lõputöö pealkirjaks „Karlova Obscura“, mille käigus ta pildistas Karlova linnaosas viieteistkümne toa interjööri koos sellele projitseeritud välisvaatega samast hoonest. Luues seekaudu justkui kahekordse akna fenomeni. Ühtpidi jätab projektsioon toaseinal mulje, kus kaamerale tabamatust vaatest saab aimu justkui aknast tuppa peegelduva näol ning teisalt on kellegi kodu kui privaatsfääri esitlemine alati justkui aken isiksusse. Kuigi Johani fotode puhul võib toas nähtavate detailide kaudu aimata nende ruumide valdajate stiilitaju, elukutset ja isikuomadusi jääb nende taga peituv isik ikkagi selle akna kaudu paljastamata.
