Mängime ühte mängu. Mina olen printsess ja sina kuri võõras. Mul on üheksa südant, kaheksa marraskil ja üks rikkumata.
Sarah Nõmme isiknäitus „Marrastusprintsessi päevikud“ kutsub isiklike lugudega täidetud ruumi, mis tõstab au sisse mängulisuse ja inimliku igatsuse hoolivuse järele. Üheksa teose sisu lookleb lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel, kus oluline koht on vaimsel tervisel ja identiteedi kujunemisel, mida saadab püsiv soov tunda hoolt igas antavas ja võetavas rollis.
Väljapaneku siduv motiiv on mäng nii lapselikus rikkumatuses kui ka täiskasvanulikes intiimsetes praktikates. Kui lapsena mängime läbi ootusi ja unistusi, siis täiskasvanueas kaitseb sõna „mängult“ meie mõtteid ja ihasid. Vahe printsessikleidi ja lateksikostüümi vahel pole iseenesest suur – mõlemad aitavad väljuda argisusest.
Kunstnik kasutab oma loomingus nii noorusea nn naiivsust, aga ka otseseid viiteid BDSMile (B – kinnisidumine või aheldamine (ingl bondage); D – distsipliin; D/s – domineerimine ja allumine (ingl submission); SM – sadomasohhism). Just BDSMi kaudu tahab Nõmm pöörata tähelepanu mängus peituvate reeglite olulisusele, et unistused ei muunduks traumaks, vaid tooks indiviidile selle naudingu ja hoolitsuse, mida ta autonoomse kehana soovinud on.
Kuigi BDSM siiani ühiskonnas tabu ning sisaldab ka jõu rakendamist valu tegeval viisil, on tegemist konsensusliku ja kommunikatiivse füüsilise aktiga. Tunne, et oled kuulatud ja su valu õigesti koheldud, sisendab allasurutuse asemel enesekindlust ja kasvatab usaldust nii iseenda kui ka teiste suhtes.
Inimloomus on keerukas ning selle eri tahkude mõistmine on Nõmme inspiratsiooniallikas. Näitusega „Marrastusprintsessi päevikud“ soovib kunstnik rõhutada lapselikku turvatunnet, aga ka täiskasvanulikku naudingut, näitamaks, kuidas hingelised marrastused võivad paraneda ebatavalisel moel. Ta tegeleb kehaga, mis olenemata soolistest, rahvuslikest ja vanuselistest erinevustest hoiab ja tahab olla hoitud.
Nõmme eesmärk on leida uusi väljundeid valitsevatele narratiividele, mis ümbritsevad vaimset tervist, traumat ja seksuaalsust, pakkudes võimalust dialoogiks ja mõistmiseks nii hariduslikes, privaatsetes kui ka avalikes ruumides. Jagades isiklikke lugusid, soovib ta kummutada häbimärgistamist ja inspireerida kõiki oma kogemustega julgelt ja kaastundlikult tegelema.
Mina olen täiskasvanu ja sina lihtsalt võõras. Mul on vaid üks süda – hoia mu valu ja marrastused paranevad.
Kärt Kelder
Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal ja omandas magistrikraadi kaasaegse kunsti erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia, 2022. aastal oli ta koos Maria Izabella Lehtsaarega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale ja oli Eduar Wiiralti stipendiaat.
Kärt Kelder (1990) tegutseb Tallinnas vabakutseline kirjutajana ning projektijuhina tantsuväljal. Teda huvitavad kultuuri eri tahud, aga ka normide välised tendentsid ja nähtused ühiskonnas, mis avavad inimeseks olemise sügavust ja mitmekülgsust. Lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kirjanduse ning Amsterdami Ülikooli kultuurisotsioloogia erialal.
Kunstnik tänab: Priit Heinla, Kertu Klementi, Nadežda Tjuška, Edvard Vellevoog, Maria-izabella Lehtsaar, Micaela Saraceno, Marleen Mikk, Laure Paldrok, Irma Holm, Siim Preiman, Visa Nurmi, Ats Kruusing, Julika Roos.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.