“Sandra Jõgeva loomingut iseloomustabki eksperimentaalsus ning püüd raamidest välja murda — seda nii materiaalsel kui ka mõttelisel tasandil. Rae Kunsti Platsis eksponeeritud teosed on jäänud kunstniku viimasteks maalideks enne sukeldumist performance’i, installatsiooni, videokunsti ja filmi mitmekülgsesse ja võimalusterohkesse maailma. Vaadates Jõgeva tänast loomingut on mõistetav, miks maalikunstiga 2004. aastal lõpparve tehti. Ilmselt jäi lõuend suurele sõnumile liiga kitsaks ja piiratud mängumaaks”.
“Sandra Jõgevat võib pidada ilma liialdusteta Eesti kunstimaailma südametunnistuseks — ta on üks vähestest, kes julgeb oma kunstis puudutada teemasid, mida peetakse tabuks või mida on harjutud maha vaikima. Keskseteks märksõnadeks on ebavõrdsus, korruptsioon ja võimusuhted.
Jõgeva toob välja ausa tõe — kunstnik, kui loovisik on langenud praegu kehtivate hierarhiate põhja: temale jäävad kõikvõimalikest ressurssidest, mida jagatakse riiklikest vahenditest, vaid pudemed. Kunstnik peab tegema oma tööd kas tasuta või sümboolse tasu eest, olema vabakutselisena suure tõenäosusega ilma haigekassata. Samal ajal töötavad institutsioonides Eesti keskmise palga ja sotsiaalsete garantiidega inimesed, kellele läheb rõhuv enamus kunstile jagatavast rahast. Iroonilisel kombel täidab nende institutsioonide programme nende samade ühiskondlikult äärmiselt haavatavas olukorras olevatete kunstnike looming”.
Sündmuse teksti koostamisel on kasutatud Marian Grau teksti Sandra Jõgeva kohta (2020).
