Arhitektuuristuudio Siim & Kreis alustas uuel ülesehitusajal, kui arhitekti põhitööks võisid olla kioskid või turuputkad, aga paberil kavandati uut tihedat city’t ja kujutleti lääne eeskuju appi võttes kapitalistlikule linnale sobivat vormi. Nad jõudsid teha umbes 70 võistlustööd, enamik neist avalikele arhitektuurikonkurssidele, ja mingi preemia saadi umbes pooltelt. Rahvusvahelise tähelennuni jõuti juba varakult, kui Andres Siim koos Vilen Künnapu ja Aina Padrikuga pälvisid 1988 teise koha Los Angeleses West Coast Gateway arhitektuurivõistlusel. Aasta hiljem võitis Siim Tallinna vanalinna kavandatud Arhitektide maja konkursi, järgnesid juba koos bürooga saadud võidud Vabaduse väljaku planeeringu, Hansapanga, Muusikakeskkooli ja Otsa kooli ühishoone ning Tallinna Linnateatri uue hoone võistlustel – kõik paraku ehitamata. Siim & Kreisi tööde ampluaas kajastuvad hästi uued hoonetüübid. Nii kavandasid nad kaubandus- ja ärihooneid, büroosid, auto- ja tööriistakeskusi – hooneid, mis on meie linnamaastikku enim muutnud. 1994. aastal Lasnamäel valminud Nissani autokeskus oli esimene seda tüüpi maja Eestis ja pälvis ka kohe vastloodud kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimese aastapreemia. Mustamäele kavandatud Tehnopolise majadesse kolisid Skype ja teised e-Eesti edule aluse pannud tehnoloogiafirmad. Tartu ülikooli uus ühiselamu Raatuse tänaval oli esimene nüüdisaegne üliõpilasküla. Irus jõekäärus siuglevad munitsipaalmajad on väheseid korralikke näiteid linna eluasemepoliitikast. Golfi kui siinmail uue spordiala populaarsuse tuules ehitati Jõelähtmele efektne klubihoone, sporditaristu uuendamist märgib Tartu Tamme staadioni tribüünihoone. Ning ilmselt ei ole Eestis bürood, kes poleks teinud eramuid, varieerides nii lõpmatult seda eestlase ideaalse eluaseme mudelit. Kõik see annab hea pildi ühe Eestis tüüpilise, 2–3 inimesega arhitektuuribüroo töölauast ja sellest, kuidas on samm-sammult tekkinud see viimase 30 aasta ehituslik kihistus, mis meie ruumikultuuri praegu suuresti mõjutab.
Tõuke näitus koostada andis büroo arhiiv – nii nagu see oli Lauteri tänava kontori riiulitele, sahtlitesse ja arvutitesse jäänud. Eskiisprojektide virnad, kaustade kaupa tööjooniseid, korrektuure, pakkumisi, kirjavahetust, riiulitäied ajakirju ja raamatuid ehk arhitektielu argipäev, mis ühel hetkel seiskus. Aga ka hoolikalt mappidesse kogutud kooli- ja võistlustööd, kalkad varajaste, arvutieelsesse aega jäävate joonistega, kleebi-lõika-tehnikas ilupildid võistlustele – tehnoloogilise pöörde tõttu unustusse vajunud visualiseerimistehnikad on nüüd magus näitusematerjal.
Kuraator: Triin Ojari
Kataloogi koostajad: Karin Paulus, Triin Ojari
Ruumikujundaja: Raul Kalvo
Graafiline kujundaja: Jan Tomson
Konsultandid: Kristel Ausing, Emil Urbel, Jan Skolimowski
