Kaasaegse tikandi kursuse raames arutlesid Pallase tekstiilitudengid roheolemise, rohepesu ja jätkusuutlikkuse teemal ning andsid läbi isikliku ilmavaate ja autoritikandi meediumi võimalikke vastuseid.
Gerly Eisenschmidt mõtleb maailma hiilguse kadumisest ja sellest, kuidas loodus võtab tagasi oma ruumi ja pressib ka läbi halli kivi. Olga Hoch kutsub meid hindama seda, mida elu tänapäeval näiliselt tasuta annab, aga sealjuures mõtlema nii tulevikule kui minevikule. Johanna Maueri teos kõneleb arrogantsusest ja kaitseta jäämisest. Marion Mölder otsib tänaste mõtete homset nägu, liigub mööda rohehaavu ja rohejälgi ja arutleb, kas esemete “tarbimishaavu” parandades parandame ehk ka “maailma haavu”. Merily Mikiveri on miljonite hüljatud riiete eestkõneleja, kiirmood on tekitanud lagunevate rõivaste mäed täis kõdunemist ning hallitust. Brigita Kasemets tikib looduse pausile novembri härmatisega, mille külmunud sära on iga hetk valmis sulama ja roheluse taas äratama. Krista Saaroni jaoks peitubki just roheluses kogu rikkus ja küllus. “?” meie näituse pealkirja lõpus kutsub näituse külastajaid kaasa mõtlema, kuidas olla maailmale parem partner.
Kaasaegse tikandi kursust juhendas Lylian Meister.
