Näituse sisuline seos 2004 aastal ilmunud samanimelise raamatuga on “nihe”:
· selleks, et struktuur saaks iseendast teadlikuks, et masin või tajuv subjekt jõuaks iseenda metatasandile, on vaja ebaloogilist, mitte-eelduspärast liikumist;
· selleks, et midagi muuta, et saada välja ise-masinast, on vaja muuta oma mõtlemist, algoritmi, etteantud töörežiimi;
· selleks, et revolutsioon tuleks, on vaja teadvusnihet;
· selleks, et läbi hammustada keel, milles toimub sisekommunikatsioon, on vaja metatasandit;
· selleks, et saada teadlikuks, on vaja dekonstruktsiooni, väärtushierarhiate ümberpööramist;
· selleks, et näha tähistajate politiseeritust, on vaja dekonstruktsiooni.
Seda kõike näitus lubab ja teeb.
„Kui suur osa kunstnikest tegeleb tänapäeval posthumanismiga – inimese ja tehnoloogia kokkupuutepunktiga, siis Kiwa tegeleb posthumanoidismiga – mis saab tulnukast tulevikus. Teoste komplekt on liigutavalt mõjus ning tekitab automaatse nihke vaataja näoilmes ja usun, et ka mõtetes,“ kommenteeris näitust Artrovert galerii asutaja Siim Raie.
Kiwa (1975) on eesti kunstnik, helilooja, kuraator ja literaat, kirjastuse ;paranoia asutaja. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus nimetab Kiwa tõrksaks masinaks, kes nihestab leidmotiive ja -tsitaate. Sidudes anarhia- ja popiprintsiipe, varieeruvad kunstniku kasutatavad väljendusvahendid skulptuurist maalini, performance’ist videoni ja helist tekstini.
2014. aastast on Kiwa vedanud kirjastust ;paranoia, mis annab välja raamatuid, mida ükski teine kirjastus poliitilistel, majanduslikel, esteetilistel jm põhjustel kirjastada ei soovi.
Kiwa on olnud paljude näituste kuraator (alates 1999). Ta on andnud loenguid Eesti Kunstiakadeemias (2006–2018), vedanud helikunstiplatvormi „metabor“ (2001–2004) ja etnograafilist dokumentaalprojekti „Nõukogude hipid“. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogus ning erakollektsioonides Eestis, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Ta oli kunstnikupalga saaja aastatel 2017–2019.
Näitus jääb avatuks kuni 22. juunini 2023.
Näituse valmimist on toetanud: Eesti Kultuurkapital ja Digifoto
