Näituse inspiratsioon on välja arenenud aastate jooksul kunstitudengitele õppetööna antud värviõpetuse teooriast ja praktikast ning reisidel kogetud emotsioonidest. Kunstnikku huvitavad värvi ekspressiivsed omadused, simultaankontrastid, harmooniad ja neist tekkiv lüürika. Kompositsioonid ehituvad erinevatele värvipindadele, nende suurusele ja jaotusele pildipinnal.
Rauno Thomas Moss on teadlikult kasutanud elemente orfismist, suprematismist, futurismist, geomeetrilisest abstraktsionismist, konstruktivismist ja Bauhausist. Kuigi mõned neist on programmiliselt vastanduvad, ühinetakse siin harmooniliselt. Semiootikuna on kunstnikul vahendeiks värvikeel ja -sümboolika, kujundite ja vormide tähendused ning samaski süntaksi kaotamine ja sellega mängimine. Autor on juhindunud kõikehaaravast intuitsioonist.
Esitatakse ka must-valgeid maale, mis kontseptsioonilt on justkui anti-maal, kui süntaksi kaotanud tekst, mille läbi semiootikust maalikunstnik saab rõhutada omi seisukohti.
Rauno Thomas Moss (1977) on Tartus resideeruv eesti maalikunstnik ja graafiline disainer, semiootik ja Pallase õppejõud. 1993. aastal alustas Moss õpinguid Tartu Kunstikoolis skulptuuri erialal, läks üle kunstilise kujundamisse ja maali, mille lõpetas 1998. Järgnesid õpingud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kunstide osakonnas prof. Jaan Elkeni juhendamisel ning semiootika ja kulturoloogia erialal professorite Peeter Toropi ja Mihhail Lotmani käe all. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis on Moss töötanud joonistamise, plastilise anatoomia ja üldkompositsiooni ainete lektorina.
Rauno Thomas Moss on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2008.
