Samas on märgatav tehisintellekti järjest suurenevaid katseid siseneda ka loodusliku maailma evolutsiooni. Tõdeda võib, et näiteks liik inimene vaatab ajaliselt järjest rohkem loodust ja muud infot erinevatelt ekraanidelt, liigi geneetika muutmine teeb esimesi arglikke samme, palju liike on juba muudetud ja osa hävinud. Veel ei ole selge, kas algoritmid ja kiibid arenevad rohkem arengu või hävingu suunas. Tänaseks on looduslikul ja tehisintellektsel maailmal palju kokkupuuteid, mida võiks nimetada liitreaalsuseks. Liitreaalsuses võib täheldada enneolematut arenguhüpet, mis on toonud kaasa palju positiivset, aga ka tõekriisi, suureneva rahahimu, eetikakriisi, sõdu, hübriidsõdu, tehnika ja looduse purustuse, energiakriisi, toormekriisi ja kiibikriisi, võimaluse kõik ühe nupuvajutusega kustutada. Kui mainitud kriisidest otsida ka midagi positiivset, siis kiibikriis pärsib hetkel tuntavalt verise VF agressori võimekust Ukraina Vabadussõjas ja on märke, et Ukraina suudab kaitsta oma iseseisvust, kuna ta saab kõrgtehnoloogilist abi. Lõplike järelduste tegemiseks on uurimine veel liiga varajases staadiumis. Kindlasti võib väita, et liitreaalsus on sündinud jääma ja arenema.
Rait Prääts (1952) on lõpetanud Eesti Riiklik Kunstiinstituudi 1975. On Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ning Eesti Kujurite Ühingu liige.
Ta osaleb näitustel aastast 1975 nii Eestis kui ka välismaal. Sealhulgas on tal olnud 21 isikunäitust. Koos graafikust abikaasa Sirje Eelmaga on toimunud 16. osaline näitustesari „Ühes Majas“. Rait Präätsa töid võib leida avalikus ruumis nii Eestis, Soomes, Gruusias ja Prantsusmaal. Ta on olnud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja festivali Kunstisuvi üks korraldajaid (1995-2008). Tema teoseid on erinevates muuseumides ja paljudes erakollektsioonides.
