Andy Warholi kunst on meie kultuuri nii põhjalikult sisse imbunud, et on raske ette kujutada šokki, jahmatust ja vaimustust, mida see kunagi tekitas. Ta oli samal ajal naljakas ja geeniaalne. Tema popkunst oli kõige puhtam, kõige teravam, kõige vaimukam – nii kõige otsekohesem kui ka kõige segadusttekitavam. Tema looming kõikus algusest peale kunsti ja kommertsi piiril ning ta suutis hägustada piire nende kahe vahel rohkem kui ükski teine kunstnik – mitte ilmaasjata ei kutsutud tema ateljeed “Factoryks”.
