Autorid: Heikki Leis, Marlen Kärema, Anna Lehespalu, Indrek Pleesi, Rein Muuluka, Anke Ellik, Ingmar Muusikus ning Kaupo Kikkase fotokunsti kogu.
Kaupo Kikkas: ““Võta isiklikult” juhib tähelepanu kunstniku isikliku ja tihti isegi intiimsele suhtele oma loominguga. Leian, et tõsiselt võetav kunst on alati isiklik ja kunstnikul on ennast võimatu oma loomingust täielikult distanseerida. Tihti kuuleme ütlust “Ära võta isiklikult” mis järgneb kriitikale või halvasti ütlemisele. See tarbetu halvasti ütlemine on läbi sotsiaalmeedia võimendi muutunud tavapäraseks osaks kunsti kõnepruugis. Me ei tohi sellega nõustuda. “Ära võta isiklikult” ei ole ei vabandus ega luba, mis solvamist või agressiivset suhtumist õigustaks.
Olen näitusele valinud kunstnikud, kes võtavad isiklikult – igas mõttes. Nende tööd ja mõttelaad on erinev, kuid neid seob sisemine teadmine, et nad ei saa, ega oska, ilma loomiseta elada. Me ei leia nende nimesid täna Kunstnike liidu ülevaatenäituselt, kultuuripreemiate nominentide hulgast ega leia nende töid Kumust või Veneetsia biennaalilt. Neid seob teatud mõttes ühisnimetaja off-establishment – nad ei kuulu kitsasse kunstieliiti. Need on inimesed, keda ma sügavalt austan ning kes on mulle õpetanud kui kurblikult kitsas on see spekter kunstist, mida meile mainekates muuseumides ja galeriides pakutakse.
Kutsun üles igat vaatajat võtma isiklikult ning süvenema ja otsustama, milline kunst talle meeldib. Suure muuseumi palju reklaamitud näitus ei pruugi olla parem kui väikeasula kultuurimaja seinal olevad tillukesed fotod, täna seni vähe tuntud autorilt.
Näituse teise poole moodustab minu fotokunsti erakogu, mis on aastate jooksul kogutud samuti “võta isiklikult” printsiipi järgides. Sinna kuuluvad tööd ja autorid, kes mind isiklikult puudutavad. Olen töid ostnud, kingiks saanud ja oma tööde vastu vahetanud ning peaaegu kõigi autoritega oman ka isiklikku kokkupuudet. Selle fotokunsti hektilisena tunduva valiku ainuke ühisnimetaja ongi minu isik. Läbi minu muutub see kogu biograafiliseks ja väga isiklikuks, sest lisaks autori loole on seal nüüd ka minu lugu.”
Päise foto: Marlen Kärema
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Craftrag, Eestifoto Kool ja Viljo Vetik
