Helena Tuudelepp on lõpetanud 2018. a. EKA keraamikaosakonna magistratuuri. Ta on Eesti
Keraamikute Liidu liige, osalenud erinevatel rühma- ja isikunäitustel alates 2015. aastast. Teda on tunnustatud 2016 Eesti Kunstiakadeemia Keraamika osakonna Ilmar Palmi nimeline preemiaga, samuti
2018 Noore tarbekunstniku preemiaga TASE18 lõputööde näitusetöö eest.
Helena meelismaterjaliks on pabersavi, mille kaudu ta jälgib materjali transformatsiooni, selle dünaamikat kuivamisprotsessis ning unikaalsete vormide ja detailide kujunemist. Pabersavist töid ta ei põleta ning
taaskasutab materjali järgmiste tööde juures.
Anna Steinhäusler on Austria kunstnik, kes tegeleb maali, keraamika ja restaureerimisega. Lisaks Viini rakenduskunstiülikooli maalikunsti eriala lõpetamisele õppis ta aasta aega Inglismaal Newcastle’i ülikooli
kunstiosakonnas. Ta on eksponeerinud oma maale ja skulptuure riiklikel ja rahvusvahelistel üksik- ja grupinäitustel, kunstimessidel ja kollektsioonides. Tema soov töötada ka maalikunstnikuna keraamika
valdkonnas süvenes läbi osalemise keraamika puupõletuses. Selle tehnikaga tutvus ta esmakordselt 2017. aastal, osaledes Kohila sümpoosionil Eestis. Sellele järgnesid täiendkoolitused rahvusvahelistes
keraamikakeskustes nagu Guldagergaard Taanis, kaasaegse keraamika keskus La Borne’is Prantsusmaal ja rahvusvaheline keraamikastuudio Kecskemetis Ungaris. Anna figuratiivseid kunstiteoseid iseloomustab
otsus kujutada asju seotud viisil. Üksikute inimeste asemel kujutab ta näiteks suhete võrgustikke. Ta peab
puupõletuse meediumit oluliseks osaks oma kunstis, et äratada taas huvi looduse ja elu vastu suhetes.
Margit Terasmees on disainer ja keraamik, lõpetanud Tartu Kunstikooli tekstiilikunsti eriala ja EKA disainiosakonna, BA. Eesti Keraamikute Liidu liige. Ta on osalenud erinevatel rühmanäitustel alates 2015.
aastast nii oma joonistuste kui keraamiliste vormidega. Margit on täiendanud oma teadmisi Rahvusvahelistes Keraamikakeskustes Guldagergaardis, Taanis ja Ketsckemetis, Ungaris, samuti Mallusjoel Kuu Klaasi-ja Keraamikakeskuses, Soomes. 2024. aaastal osales rahvusvahelisel puupõletuse teemalisel sümpoosionil Kohilas. Margit on spetsialiseerunud puudega köetavates ahjudes peamiselt funktsionaalse keraamika aga ka skulpturaalsete vormide loomisele. Oluline osa tema loomingus on pika põletuse jooksul puuahjus
toimuva tule ja tuha koostöö juhtimine, materjali väärindamine ning häälestamine. Ta on pühendunud erinevate puupõletuseks sobivate masside ja glasuuride katsetamisele ja välja töötamisele ning viib läbi
kunstnike põletusi erinevates puuahjudes Eestis. 2019. aastal pani aluse isiklikule puupõletusahjule Linnaalustel, Raplamaal.
Näitusel kasutatud materjalid ja tehnikad:
Pabersavi
Helena Tuudelepp: Minu näitusetööde valmimisel enamjaolt kasutatud materjal – pabersavi – põletusprotsessi ei läbi, detailid jäävad etappi mis võimaldavad materjali ümber töödelda ja taaskasutada.
Oma töödes suunan fookuse etappidele, mis leiavad aset materjali kuivamisest kuni algmassiga taasühinemiseni. Sulandumine, kohanemine, paus, lahustumine – etapid, mis loomingulises protsessis moodustavad
liikumise, mida nimetaksin omamoodi materjali siirderiituseks – kulgemine ühest seisundist teise. Kui massist eraldub osa, millest moodustub detail, siis lahkumine massist ei ole lõplik vaid ainult vahepealne
faas. Detaili lahustumisel massi sulandub detail oma algolekusse tagasi ning annab võimaluse uue väljundi loomisele. Töö ja suhtlus materjali/iseendaga – otsides tugevust, tunnistades haprust, katsed leida
tasakaalupunkt – jätkuv rändamine materjali- ja hingemaastikel.
Keraamika puupõletus
Margit Terasmees: keraamika puupõletus on iidne tule taltsutamise kunst, mis kätkeb endas nii müstikat ja salapära kui koostööd loodusjõududega.
Puudega köetavas ahjus tekib hapnikuvaene atmosfäär, mis suheldes keraamilises massis ja glasuurides olevate metallioksiididega toob välja materjali erilise algupärase olemuse. Põletatud pind on nagu 3-
mõõtmeline lõuend, mida on maalinud ahjus voolav tuli ja lendav tuhk.
Selle tehnika ehedus puudutab loojat sügavalt ning kohalolekus võib tunnetada iseenda tühisust, sest mitte kõik esemed ei tule ahjust välja võitjatena.
Anna Steinhäusler: Keraamika puupõletuse abil astuvad inimesed dialoogi loodusega. Ahju köetakse puiduga ning pikk leek viib tekkiva puutuha läbi ahju puudutades oma teel vastuvõtlikke savikehi. Pika
põletuse jooksul koguneb tuhk skulptuuridele nagu pidevalt mahasadav lumi. Tugevas kuumuses reageerib tuhk saviga ja savikehadele kasvab polükroomne klaasnahk. Neid toone loovad värvivad metallioksiidid, mida puud saavad maapinnast. Põletuse lõpus saab keraamika osaks loodusest.
Keraamika on oma keeruliste pindadega, mida saab pidevalt uuesti avastada on elu tunnistajaks, mis avaldub oma mitmekesisuses ja areneb suhetes.
Näitus on avatud 23.nov – 15.dets. 2024,
T-R 15.00-18.00, L-P 12.00-15.00
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
