Mikhail Palinchak. Maidani näod. Seeria sisuks on portreed protesteerijatest, kes tapeti kokkupõrgetes märulipolitseiga Kiievi südames 2014. Viis aastat hiljem sündmuskohal jalutades leidis Palinchak ohvrite fotod, mis olid puude külge riputatud nende sugulaste ja sõprade poolt ning mis aja jooksul olid pleekinud, tuhmunud, niiskusest kahjustatud. Mõnest fotost oli justkui kustutuskummiga üle käidud ning kogu komplekt tõstatas küsimuse, mis jääb järele siis, kui isegi foto kaob? Palinchak on tänava- ja dokumentaalfotograaf Kiievist, kes kuulub mitmesse erialasesse organisatsiooni. Ta on endise Ukraina presidendi ametlik fotograaf (2014-2019), ajakirja Untitled asutaja ja Ukraina Tänavafotograafia grupeeringu kaasasutaja. Avaldatud mitmetes ajakirjades: TIME, The New York Times, Esquire, El Mundo, The Atlantic, The Guardian, Forbes.
Dmytro Kuptiyan. Sõja fragmendid. Projekti keskmes on Donbassi aladelt leitud laskemoona osad, mis meenutavad asteroidide tükke ning mille teravad servad võivad tappa ja sandistada. Igaühel neist on olnud oma teekond püssitorust kuni laialipaiskumiseni ning me ei saa kunagi teada, kummalt konflikti poolelt see teekond alguse sai. Samasugusteks sõjafragmentideks on ka inimesed – sõdurid, tsiviilelanikud, vabatahtlikud – kes kõik paisati oma kodudest laiali lahinguväljale. Kuptiyan on töötanud fotoajakirjanikuna ja tegelenud teemadega nagu politseipoolne piinamine, vägivald laiemas tähenduses ning dialoog ühiskonnas kui lepitus.
Xenia Petrovska. Lätetel. Tabades vapustavalt müstilisi, muinasjutulikke vaateid Ukraina küladest, uurib autor kodu ja kuuluvuse mõisteid. Tema lapsepõlvemälestustes juurdunud kujutluspilt kodust kehastab kohta, kuhu pärismaailmas ikka ja alati tagasi pöörduda. Fotodel meenutavad lapsepõlvest tuttavad vaated talle unistust, mis aitab arendada teemat kodust kui omamoodi isiklikust mikrokosmosest ja kui pühast paigast meie mõtetes. Petrovska on õppinud fotograafiat Dmytro Bogachuki kursustel Kiievi fotograafiakoolis ja Serhi Melnichenko MYPH koolis.
Kirill Golovchenko. Mõru mesikaste. Projekt räägib Aserbaidžaani, Georgia ja Armeenia migrantidest, kes müüvad Musta Mere ümber teeäärsetel turgudel turistidele poole ööni juur- ja puuvilju, võitlevad varastega, sulanduvad kohalikega ning liiguvad mõne aja pärast edasi. Autori tööd kajastavad ühtviisi nii ööelu fenomeni kui kaastunnet kodumaalt väljajuuritud meeste ja naiste vastu ning nendega kaasneb tema mõru mekiga poeesia ka kirjapildis. Golovchenko on sündinud Odessas, õppinud fotograafiat ja disaini Darmstadti Ülikoolis ning teinud teadustööd DAADis ja Künstlerhaus Schloss Balmoralis.
Autorite projektidest on tervikliku komplekti kureerinud fotokunstnik ja galerist Temuri Khvingia ning Eestis elav Ukraina tänava- ja dokumentaalfotograaf Andrii Mur. Väljapanek valmib koostöös festivaliga Odessa Photo Days (Kateryna Radchenko) ning fotograafide ühenduse ja online-galeriiga Untitled (Mikhail Palinchak).
On the Edge Fest jääb OKAPI Galeriis (Niguliste 2, Tallinn) avatuks kuni 17. septembrini 2022 K-R 11.00-18.00, L 11.00-16.00. Lisaks avatakse festivali raames väljapanekud Balti jaama Kunstitänaval ja Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis 20. augustil ning restoranis Lendav Maaler 21. augustil. Külastamine tasuta.
On the Edge Fest (tlk piiri peal, ääre peal) on uus pikema perspektiiviga projekt, mille sisuks on võtta luubi alla piiriäärsed konfliktid erinevates piirkondades, eriti seal, kus on toimunud sõjategevus või esineb muu aktuaalne sotsiaalne probleem. Projekti ambitsioon on areneda temaatiliseks ja regulaarseks festivaliks, kuhu on kaasatud erinevad institutsioonid ja partnerid ning mis hõlmab visuaalsete väljapanekutena nii sise- kui linnaruumi, aga ka haridus- ja lisaprogrammi.
Projekti pilootetapiks on Ukraina dokumentaalset fotokunsti koondav väljapanek, mis vaatleb varjatud pingeid ning geopoliitilisi, psühholoogilisi ja identiteediga seotud hirme nii ühe riigi enda piires kui suhetes tema naaberriikidega. Dokumenteerides sürreaalsete aegade lagunemist ulatutakse äärealadeni, mis paistavad olevat muu maailma poolt unustuse hõlma vajunud. Seeläbi antakse vaatajale võimalus enesereflektsiooniks ning tuletatakse meelde, et vabaduse ja väärikuse väärtustamine on märk ühiskonnast, mis hoolib oma kultuuripärandist ja kus, sõltumata punase loori all peituvate agressorite salakavalatest kavatsustest nii minevikus kui olevikus, ehitatakse üles iseseisvat tulevikku.
Juba sügisel 2021 paika pandud teema muutus veelgi asjakohasemaks käesoleva aasta 24. veebruaril, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning muutis meie kõigi elu igaveseks. Seisame koos ukrainlastega võitluses nende vabaduse eest, Ukraina autorite loomingu esitlemine Eestis on nii sümboolne kui ka tegelik toetusavaldus – väljapanekuga kaasneb heategevuslik korjandus nagu see leidis aset ka Ukraina rindefotograafia teemalisel näitusel OKAPI Galeriis kevadel 2022.
