Näitus uurib üleilmset soojenemist ja kliimaõiglusliikumist ning selle suhet kunstiga. Pealkiri viitab tõsisele hädaolukorrale, millega kliimaõiglus silmitsi seisab, ja kavandatava tegevuse ulatusele. Mandrijääd ei ole füüsiliselt võimalik tõkestada ega selle sulamist ära hoida. Siiski püütakse teha midagi enneolematut, sest mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole meie planeet nii suures ohus olnud. Kunstnik on näituse jaoks jäädvustanud ja dokumenteerinud kliimaliikumise mõned kiiduväärt ettevõtmised.
„Oluline on see, et kunstnikud ja kultuuripraktikud osaleksid „kliimaõigluse liikumises“, mitte „kliimaliikumises“, pakkudes kunsti ja sotsiaalsete ettevõtmiste sügavama seotuse näiteid,“ ütles Oliver Ressler. Väljapanek Kunstihoones hõlmab mitme kanaliga videoinstallatsiooni, fototeoseid, joonistusi, graafikat ja skulptuure, mida Balti riikides pole varem eksponeeritud. Objektiivi kaudu, mis ei ole neutraalne, harutab kunstnik lahti keskkonna, poliitika, majanduse ja võimaliku ühiskondliku muutuse keerulisi seoseid. Ressler dokumenteerib erineva taustaga aktiviste ja näitab esimest korda, kuidas nad tegutsevad ja koonduvad võitluses kliimakriisi vastu, mida toidavad võimsad kapitalistlikud üksused.
Näituse kuraator Corina L. Apostol on kunstnikuga töötanud varasemate, poliitilisi ja keskkonnaprobleeme käsitlevate projektide juures. „Ressleri mitu aastat kestnud kunstilist uurimistööd esitletakse Eestis, mida samuti ohustavad massiline metsaraie, ähvardav merepinna tõus ja kliimamuutusest tingitud jõuline keskklassistumine,“ ütles näituse kuraator Corina L. Apostol. „Kuigi meedias on esitletud Balti riike kui kliimakatastroofidest „kõige vähem mõjutatuid“, on noorte aktivistide ja üliõpilaste hiljutistel kokkutulekutel rõhutatud kiiresti muutuvate keskkonnatingimuste ja jätkuva ökoloogilise hävingu vägagi reaalset mõju, mille on valla päästnud kasumit taotlevad ettevõtted. Naaberriikides Ida-Euroopas ja Põhjamaades on kahanevad loodusvarad samuti muutunud hinnatud ressursiks, mida eraisikute jõukuse maksimeerimiseks endiselt ära kasutatakse. Ka sealsed valitsused ei ole suutnud luua tõhusat keskkonnakaitset, vaid järgivad kasumipõhist loogikat, millele mures kohalikud elanikud üha suuremat vastupanu osutavad.“
Viinis elav Oliver Ressler on kunstnik ja filmitegija, kelle looming hõlmab installatsioone, avaliku ruumi projekte ja filme, mis käsitlevad majandust, demokraatiat, rännet, kliimakriisi, vastupanuvorme ning ühiskondlikke alternatiive. Ta on 39 filmi autor, mida on esitletud tuhandetel sotsiaalse liikumise üritustel, kunstiasutustes ja filmifestivalidel. Aastast 2019 juhib Ressler kliimaõiglusliikumise uurimisprojekti „Barricading the Ice Sheets“, mida rahastab Austria teadusfond.
Ressler on korraldanud ulatuslikke isikunäitusi Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumis, Neuer Berliner Kunstvereinis (n.b.k.), Bukaresti riiklikus kaasaegse kunsti muuseumis (MNAC), SALT Galatas Istanbulis ja Centro Andaluz de Arte Contemporaneos (CAAC) Sevillas. Ta on osalenud enam kui 400 rühmanäitustel, sh Museo Reina Sofías Madridis, Van Abbe muuseumis Eindhovenis, Pompidou keskuses Pariisis, CCK-s Buenos Aireses, Ateena riiklikus kaasaegse kunsti muuseumis (EMST), Krakówi kaasaegse kunsti muuseumis (MOCAK) ning biennaalidel Prahas (2005), Sevillas (2006), Moskvas (2007), Taipeis (2008), Lyonis (2009), Gyumris (2012), Veneetsias (2013), Ateenas (2013, 2015), Quebecis (2014), Helsingis (2014), Jejus (2017), Kiievis (2017), Göteborgis (2019) ja Stavangeris (2019), samuti Documenta 14 kunstinäitusel Kasselis (2017; näituse korraldas EMST).
Varem on näitust „Tõkestades mandrijääd“ esitletud viies riigis, sh Camera Austrias Grazis (4.09–21.11.2021); Museum of Contemporary Art’is Zagrebis (30.11.2021–6.02.2022) ja n.b.k. – Neuer Berliner Kunstverein’is Berliinis (4.06–31.07.2022).
