Olev Subbi loometee kestis pool sajandit. Juba väga noorena kunstnikuks saada ihanud Subbi alustas 1940ndatel kunstiinstituudis õppimist, kuid küüditati juba pool aastat pärast kooli algust. Kaheksa aastat viibis ta Siberis, aga kohe pärast naasmist jätkas õppimist. Subbi esimesed näitused toimusid 1960ndatel ning tema loometee jätkus järgmised pool sajandit. Tema looming sai kiiresti tuntuks ka väljaspool Eestit: mitmed Subbi olulised teosed asuvad Venemaa muuseumites, aga ka erakogudes üle kogu Euroopa ning kaugemalgi.
Olev Subbi sõnul olid tema maalimispõhimõtted algusest lõpuni samad. Ta jätkas pallaslikke maalitraditsioone, kus esikohal olid värviga seotud küsimused. Subbi oli tuntud oma töömahuka ja kihilise maalimislaadi poolest, kus erinevad õrnad värvipinnad tänu tihedale pintslikirjale segunesid, kattusid, põimusid. Juba üpris varakult hakkas Subbit huvitama küsimus, mil määral peab värv üldse midagi kujutama ning kuivõrd saab ta iseseisev olla. Seetõttu on loogiline, et 1980ndatel jõudis Subbi abstraktse maalikunstini, kus värv on koondunud erinevatesse abstraktsetesse vormidesse.
Lisaks maali iseväärtustega seotud küsimustele huvitasid Subbit veel mälu, ilu ja ruumiga seotud küsimused. Eriti oma varastel maalidel kujutab ta sageli esemeid, mis viitavad tema lapsepõlveajale 1930ndatel. Toonased mööbliesemed või põllutööriistad olid tema jaoks ühtlasi ideaalmaailma märgid, mille järele Subbi igatses läbi kogu oma loomingu. Tema teoseid on vaadatud ka paralleelmaailma ehitamisena, kus püüeldakse pidevalt ilu ja harmoonia absoluudi poole. Seda püüdlust kandsid ka Subbi aktid, mis polnud niivõrd erootilised, vaid üks viis, kuidas kunstnik soovis luua idealiseeritud paralleelmaailma.
Olev Subbi maalid põhinesid assotsiatsioonidel ning mälufragmentidel. Erinevatest muljetest ning kogemustest ammutatud kujundid ning atmosfäärid sulavad tema maalidel kokku, eemaldudes nõnda argireaalsusest. Subbi loomingut võib seetõttu nõukogude aja kontekstis vaadata ka teatud viisina, kuidas otsiti midagi, mida päriselu ei pakkunud.
Näitusel on võimalik tutvuda ka Olev Subbi elulooga, mille kohta on koostatud eraldi stendid. Näitust saadavad kataloog ja Olev Subbi elulooraamat.
Näituse tunnustöö: Valge maja. 1972. Tempera, õli, masoniit. 90 x 121 cm. Eesti Kunstimuuseum
Näitus asub ERMi B-poole galeriis ja kohvikus.
MEESKOND
Kuraator: Eero Epner
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline disainer: Mari Kaljuste
Produtsendid: Maris Kunila, Laura Kipper
Valguskunstnik: Oliver Kulpsoo, ERM
Näituse meeskond (ERM): Tiit Sibul, Kristiina Piirisild, Eve Keedus, Silli Peedosk, Arvi Tragel, Piret Simson, Erkki Pärt, Kaari Siemer, Kadri-Liis Olmaru Luha, Anna Liisa Regensperger, Aivi Jürgenson
Tootmine: Filmikunst OÜ, Katrin Sipelgas; Salibar OÜ, Märt Potter
Info ERM kodulehelt, loe lisaks https://www.erm.ee/et/olev-subbi
