Toolil oli talupoja elamises suurem tähendus kui tavalisel tarbeesemel, olles muidu kasina majakraami seas konstruktsiooni mitmekesisuse ja kaunistuste poolest kõige huvitavam ese. Suure maailma stiilimõjud jõudsid talumööblisse viivitusega. Moodsaid ideid kohandati ja lihtsustati, kombineeriti juba tuntud tehnikatega ning arendati edasi. Nii räägib talutool lugu loomingust, leidlikkusest ja oskustest samavõrd kui kodu sisustusest, moodide ja mööbli ajaloost.
Talutool on ühtaegu ilus ja argine ese. Osa neist on lihtsad istmed, mille valmistas talumees endale kolde ees istumiseks, on ka keerukamaid toole, mis telliti koduküla tislermeistrilt ja neid, mis valmisid perekondlikult olulisteks tähtpäevadeks: pruudile pulmakingiks või tütrele kaasavaraks.
Eesti Rahva Muuseumis on hoiul Eesti suurim talutoolide kollektsioon, kuhu kuulub üle 370 eseme. Vanimad eksponeeritud toolid pärinevad 19. sajandi algupoolest, hilisemad 1930. aastatest.
Näitusel uurime, kuidas kajastuvad talutoolides omaaegsed mööblimoed: inglise rokokoo, biidermeier või varasemad klassitsismi voolud. Millised kohalikud toolimeistrid võisid saada eeskuju Windsori toolidest või William Morrise kuulsast Sussexi toolist? Millise vormi on Eestis võtnud Euroopas laialt tuntud redelseljatoega- ja pinktoolid ning millise istme sai teha kõverast männijuurikast või jämedast oksaharust?
Ajal, mil mööblit tehti käsitööna, kujunes välja põnevaid kohalikke „koolkondi“. Omapäraste erijoontega, mis erinevad ülejäänud Eestis, torkavad silma saarte toolid: Muhu ja Kihnu ning rannarootslaste looming Pakril ja Ruhnus.
Kuidas valmistas tooli lihtne 19. sajandi talumees, kellel olid kasutada kirves ja nuga, liimeister ja peitel? Näitusel saab vaadata filmiklippe, mis annavad aimu omaaegsetest tehnilistest lahendustest: puidu lõhestamisest ja painutamisest, voolimisest ning toolile õlg- või kõrkjapõhja punumisest.
Kuraatorid: Mariliis Vaks, Liisi Jääts, Indrek Tirrul
Kujundajad: Emma Eensalu, Silver Rannak
Produtsent Reet Mark
