Näitus keskendub 1970.–1980. aastatel Nõukogude Liidus sündinud kontseptuaalsele kunstile, mis oli dialoogis toonase elukeskkonnaga. Suur osa teoseid pärineb Norton ja Nancy Dodge’i kogust Zimmerli Kunstimuuseumis Rutgersi Ülikooli juures (USA, New Jersey). Paar nädalat enne näituse avamist alustas Venemaa Ukraina vastu sõda ning dialoogi pidamine lähiajaloo teemadel on saanud täiesti uue konteksti. Seda erakorralist olukorda arvestades toob Kumu kunstimuuseum hetkel publiku ette tühja saali, milles näituse tekstid on esitatud muutmata kujul ning algset teoste valikut tähistavad tühikud seintel. Näitus hakkab teostega täituma järk-järgult.
„Alates 2016. aastast ette valmistatud näituse „Mõtlevad pildid“ keskmes pidi olema 1970.–1980. aastatel Baltikumis ja Moskvas loodud kontseptuaalse kunsti dialoog. Paar nädalat enne näituse avamist alustas Venemaa Ukraina vastu sõda ja dialoogi pidamine lähiajaloo teemadel on saanud täiesti uue konteksti. Seda erakorralist olukorda arvestades toob Kumu hetkel publiku ette tühjad saalid. Näituseruumis on muutmata kujul väljas tekstid ja etiketid, kuid pildid ise on markeeritud vaid varjudena seintel,“ kirjeldab Kumu direktor Kadi Polli, lisades: „Viis aastat kestnud uurimustöö tulemusel valminud suurepärane rahvusvaheline näitus jääb tervikesitlusena ootama rahulikumaid aegu eeskätt seetõttu, et näitus sisaldab nõukogude aja sümbolitega mängivaid teoseid, mis moodustavad käesoleval hetkel tundliku, ambivalentse tähendusvälja. Isegi nõukogude perioodi dissidentlikku kunsti eksponeerides tuleb arvestada praegusest sõjast tingitud ängi ja vastuoludega.“
Tulenevalt muutunud kontekstist vormistati näituse algne idee ümber protsessiks, mille käigus eksponeeritakse teoseid näituse perioodi jooksul teemade ja etappide kaupa. Hilisnõukogude keskkonda iseloomustasid ideoloogilised sümbolid ja rituaalid, millesse järjest vähem usuti, kuid mis tundusid paratamatu ja igavesena. Tollane inimene leidis end sageli veidratest situatsioonidest, mille üle tal polnud kontrolli ning mis tõid kaasa võõrandumise ja absurditunnetuse. Riigis, kus teisitimõtlemine oli karistatav, pakkusid mõtlevad pildid kunstnikele võimalust murendada propagandapiltide tõsiseltvõetavust ning küsida kriitilisi küsimusi võimu esitatud vaatemängu kohta.
Kui mujal maailmas kaasnes kontseptuaalse kunstiga klassikalise pildimeediumi hülgamine – reaktsioonina kunstituru nõudmistele –, siis Nõukogude Liidus arenes see teistsugustel alustel. Nõukogude kontseptualism ei loobunud visuaalsusest, vaid kaitses ja kultiveeris seda, luues avalikus ruumis vohavatele propagandapiltidele vastuseks nn mõtlevaid pilte. Baltikumis, mida tunti kui Nõukogude Liidu liberaalsemat ja läänelikumat osa, toimus kontseptuaalne pööre kunstis 1970. aastatel. Tallinnas kutsus Leonhard Lapin kaaskunstnikke üles mõtlema-maalima, mõtlema-põletama, mõtlema-raiuma, Riias hakkas Miervaldis Polis looma kontseptuaalset fotorealismi ning Vilniuses korraldas grupp kunstnikke Kazė Zimblýtė eestvedamisel kontseptuaalseid mänge.
Näitus arendab edasi 2016. aastal Zimmerli Kunstimuuseumis toimunud Jane Sharpi kureeritud näitust „Mõtlevad pildid. Moskva kontseptuaalne kunst Norton ja Nancy Dodge’i kogust“. Kumu suure saali näitusel lisanduvad Ameerika Ühendriikidest toodud teostele laenud Eesti, Läti ja Leedu muuseumidest ning erakogudest. Näitus jätkab tööd Kumu kunstimuuseumis aastaid arendatud uurimissuunal, mis vaatleb nõukogude perioodi kunsti Baltikumis.
Laupäeval, 19. märtsil kell 16 toimub näituse ingliskeelne tutvustus, mida viivad läbi kuraatorid Jane A. Sharp (Zimmerli Kunstimuuseum) ja Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum).
Neljapäeval, 24. märtsil kell 18 leiab aset ingliskeelne loeng, mis tutvustab Norton ja Nancy Dodge’i kogu Zimmerli Kunstimuuseumis. Loengu peab kuraator Jane A. Sharp.
Näitus jääb avatuks 14. augustini 2022.
Kuraatorid: Anu Allas, Liisa Kaljula ja Jane Sharp
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Ragne Soosalu
