Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.
Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.
Uskuda või mitte?!
Mihkel Maripuu (1987) loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka ruumiline ja heliline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
