Mia Melanie Saar „Tema pool voodit”

Tütreks olemisest,

emaks olemisest,

ema emaks olemisest,

nagu see oleks roll, kultuuriline nähtus ja midagi, mis kandub edasi. Emaga koos magama jäämine on olnud turvaline hetk. Hetk, kus kõik võis korraks vaibuda ja sai lihtsalt rahulikult hingata. Sulgeda silmad, tõmmata põlved rinnale, keerata end kerra ja toetada pea padja nurgale.

Mis on voodi teisel poolel?

Tema pool voodit ei ole väide, vaid pigem küsimusena avanev ruum. See on sündinud viimaste aastate fantoom vestlustest, koos loetud tekstide, päeviku sissekirjutiste ja öökapi kõrvale jäetud märkmetega. See on isiklikest kogemustest kokku pandud habras mõtteruum.

Intiimsest ja vastuolulisest kohast kutsub Mia Melanie Saar vaatama emade ja tütarde vahelist suhet – suhet, milles sõnad vahel alt veavad, kus hääl väriseb, eksib. Kus kirjaread saavad valesti kirjutatud või valesti tõlgitud ning arusaamine jõuab kohale liiga hilja või ei jõuagi.

Mida sa ütlesidki?

I̶g̶a̶ ̶ž̶e̶s̶t̶ ̶o̶n̶ ̶a̶r̶m̶a̶s̶t̶u̶s̶e̶ ̶ž̶e̶s̶t̶.̶ 

Oleks pidanud, oleks võinud.

Saar läheneb oma isiklikule arhiivile läbi perekonnas edasi kandunud lapitekkide valmistamise traditsiooni. Käsitöö muutub siin kaudseks suhtlusvahendiks, niidiks, mis hoiab koos ja parandab. Kunstniku perekonnas on see vanaema kirest alguse saanud oskus alati kohal olnud. See on liikunud ühest ruumist teise – kord sooja tekina, kord viisina anda olemasolevatele materjalidele uus elu, neid parandada, täiendada ja taaskasutada.

Kokku kogumine ja kokkusobitamine ei ole Saare jaoks pelgalt kunstiline raamistik, vaid tema maalikunsti olemus. Lähtudes Deborah Levy otsingutest hääle järele olukorras, kus oma sõnade väljaütlemine osutub võimatuks, uurivad teosed erinevaid varjamise viise – füüsilisi ja struktuurseid, aga ka sisemisi ja meelelisi. Emotsionaalselt laetud lood võivad peituda esemete sisse, avanedes alles valguse mõjul, või aja jooksul tasapisi hajudes. Need võivad olla vaevu tajutavad kujutised või eksisteerida üksnes sisemise kogemusena. Näitus loob kujuteldava ruumi, kus nähtav ja varjatu saavad kohad vahetada. See on katse leida üles miski, mis kunagi peideti – või vastupidi, leida koht, kuhu iseennast peita.

Mia Melanie Saar (2000) on Eestis tegutsev maalikunstnik ja kuraator. Ta on omandanud kaunite kunstide bakalaureusekraadi Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2023) ning täiendanud end Roomas asuvas NABA ülikoolis (2024). Saare looming lähtub sügavast seosest tema Lõuna-Eesti päritoluga, mida ta vaatleb rahvusvahelise kunstipraktika kaudu. Tema maale iseloomustavad julged värvid ja ekspressiivne käekiri, milles kohtuvad naivismi ja sürrealismi elemendid. Peamiselt lõuendile õlivärvidega maalides muudab Saar argised stseenid emotsionaalselt laetud lugudeks, kutsudes vaatajat tagasi uudishimu – selle inimkogemuse toore, vahetu ja eheda osa juurde. Saar on Otepää kandis asuva Lauda galerii kaasasutaja ja kuraator. Tema loomingut on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel Eestis ning välismaal, sh Londonis, Portos ja Helsingis.

Veronika Bedova (2002) on Roomas tegutsev fotograaf ja kuraator, kellel on kunstialane akadeemiline haridus. Ta on õppinud Hertfordshire’i Ülikoolis (UH) nii Londoni kui ka Moskva kampustes ning omab kraadi Siracusa „Rosario Gagliardi” Kaunite Kunstide Akadeemiast (MADE Program). Tema kuraatoritegevuse huvid keskenduvad peamiselt keele ja ühismälu või mälu puudumise vahelisele seosele, samuti intiimsetele ja taastavatele kuraatorluse ja jutustamise vormidele. Praegu omandab ta Roomas NABA-s visuaalkunstide ja kuraatoriteaduse magistrikraadi.

Lisainfo: art@miamelaniesaar.com , bedovaveronika@gmail.com

Instagram: miamelaniesaar

veronika_bedova