Tarja Tuupanen on oma loomingus alati materjalina kasutanud erinevaid kive ja tema viimastes töödes on läbivaks teemaks ornament. Kunstnik on inspiratsiooni saanud kirbuturgudelt leitud dekoratiivsetest marmorist või alabastrist valmistatud olmeesemetest. Veidi aegunud ent mitte ka veel antiiksete leidobjektide virnad moodustavad kunstniku stuudios visuaalse tausta. Esemete kujundus ja ornamendid varieeruvad peenest käsitööst suveniirtootele omase lohaka viimistluseni. Vanadel aegadel väljendas tarbeeseme ornament peent käsitööoskust, teinekord jälle kasutati ornamente tööstusliku tootmise poolt tekitatud vigade varjamiseks. Mida tähendab ornament tänapäeva kunstniku jaoks?
Tuupaneni jaoks on ornament midagi peibutavat ja keelatut. Ornamendi temaatika ilmneb tema peamiselt mustast marmorist loodud kaelaehete seerias. Hallikas toon annab vormidele sileda tausta ja pehme materjal võimaldab kunstnikul tööprotsessi nautida. Ornamendi teemat ja sellega seotud tööprotsessi silmas pidades on elementaarseteks märksõnadeks ümbertegemine ja kordus. Dekoratsioon lasub raskelt kehal või põgeneb, saamaks skulpturaalseks objektiks.
Mia Maljojoki käesolev seeria on valminud Kuu liikumist jälgides. Olles eelmisel aastal veetnud kogu maikuu Koli rahvuspargis Põhja-Karjalas, vaadeldes kohalikku loodust ja taevast, jälgides mõju, mida Kuu oma liikumisega ümber Päikese tekitab – koges kunstnik valgeid ja eredaid kui ka varjatud ja tumedaid elamusi. Kas eredam pool ongi alati ere? Kas valgus ja pimedus eksisteerivad alati koos? Kas valgus võib olemas olla ilma pimeduseta? Talle tundub, et need nähtused eksisteerivad looduses ja meis endis alati koos. Näitusel eksponeeritud ripatsid väljendavad autori valikut luua pigem rõõmsamates nootides ja püsida Kuu heledamal poolel.
