Järgnevalt mõni sõna näituse Meri kuraatoritelt
Näituse „Meri“ kuraatorite sõnavõtud
– Mika Vesalaht: Kuigi etteantud teema „Meri“ tundus veidi klišeelik, lähenesid esitatud tööd sellele väga erineva nurga alt. Eestlaste teostes tõusis esile pingevaba iroonia ja kontseptuaalne huumor. Eesti kujutavas kunstis on olnud olulised narratiiv ja loo jutustamine, soome kunst aga püüelnud abstraktsema kujundlikkuse poole. Nüüd tundusid need mõlemalt poolt merd rõõmsalt segunevat.
– Tiiu Rebane: Alustades meie kahe naaberriigi kunstikoostööd, oleme pika ja põneva teekonna alguses. Esimesele kahe riigi autoreid esitlevale ühisnäitusele teoste valikut tehes haarasime Eesti kuraatoritena kinni Soome kunsti nendest eripärastest tunnustest, mis meile Eesti oma maalivaliku taustal võimsalt silma jäid. Tervikuna märkan Soome kunstis jõulist ning ontoloogilise algupära tajule viitavat sisu; otsekui sõnade eelset tunnetust ja fenomenaalset loodusega kontaktset vormi. Iga maal on siin müsteerium, iga ruumiline objekt – „mõttemasin“.
– Satu Kalliokuusi: Olen olnud Eesti kunstiväljast väga huvitatud alates Eesti vabanemisest. Kunstnikuna olen saanud korraldada Eestis ka mitmeid soome kunstnike näitusi. Aga ma olen alati unistanud meie ühisnäitustest ja nüüd on mul rõõm teha koostööd Eesti Maalikunstnike Liidu kunstnikega Helsingi Kunstnike Liidu HAA Europe projekti raames. See koostöö on kestnud ka ajal, mil keset Euroopat käib jube sõda. Olen tänulik kõigile, kes on teinud selle koostöö võimalikuks vaatamata olukorrale Ukrainas. Mul on hea meel jätkata koostööd ning kutsun kõiki meie põnevatele ja kõrgetasemelistele suvenäitustele Malmitalo galeriis ja HAA galeriis Suomenlinnas (Rantakasarmi).
– Jaan Elken: Kui mind projekti kaasati, oli Eesti-Soome ühisnäitus MERI juba ristitud.
Meri tähendab sama nii soome kui eesti keeles, mis on alustuseks nagu 50:50 viik ja sellisena väga hea sõnaleid! Maalinäituste teemadega on aga nii nagu on – maalil kujutatu ei pruugi hoopiski kattuda töö sisu või tähendusväljaga.
Meri meid maadena lahutab, ja ka liidab – elu ongi paradoksaalne. Merevesi on koostiselt kõige sarnasem looduslik/keemiline kooslus, mis on lähedane inimese verele. Usutakse, et elu Maal tekkis just vees, ürgses maailmameres. Võib-olla selle tõttu, ongi suurel osal põhjamaa inimestel tõmme veeta puhkus sooja mere ääres, jalad sõna otseses mõttes lainetes? Massiturismiga kaasneva konsumerisimi plahvatuslik tõus, ja nõrk seadusandlus loodus- ja keskkonnakaitse osas, on viinud maailmamere reostuse piirile, kust edasi olukorda ignoreerida oleks ebamõistlik.
Sarnased teema-arendused – nagu äsja kirjeldasin, eristusid selgelt ka
kunstitöödes. Kõikvõimalikes variatsioonides sinise viiskümmend varjundit olid leidnud maalides jäädvustamist – mindki köitsid Soome kunstnike julged üldistused ja kindlakäelisus abstraktse ainesega töötamisel.
Soomlaste videod, alates metafüüsilisest puhkuse-novelast Brasiilias kuni vee kui materjali konsistentsi jäädvustava lühiklipini, täiendavad ühisnäitust nö juurdleva kunstniku positsiooniga – mis on väga hea!
KUNSTNIKUD:
HAA Galleria Rantakasarmi
Aalto Tuula
Allsalu Vano
Bogatcheva Svetlana
Elvisto Herlet
Ernesaks Pille
Hinn Mirjam
Ilkka Mirja
Janovic Rozalia
Kaasik Ivar
Kapulainen Annu
Kask Jüri
Konttinen Laura
Koger Liis
Koort Andres
Kosonen Harri
Markwith Alex
Meuronen Jussi
Mosolainen Lilian
Paajanen Kari
Pensola Tiina
Puuperä Merja
Põldroos Enn
Schubakoff Sophie
Säävälä Päivi
Söderlund Marja
Taivalsaari Annimari
Torpo Rose-Maria
Vainio Gua
Valgemäe Katrin
Vint Aili
Vint Toomas
Galleria Malmitalo
Autio Elina
Auvinen Kari
Antipov Stanislav
Haapanen Jakke
Iivanainen Susanna
Immonen Unski
Järve Saskia
Mattila Heidi Anniina
Mudist Johanna
Must Peter
Petersen Per-William
Strohm Karin
Virtanen Johanna
Vargas Rita
