Hindan kõiki impulsse, mida elu pakub, nii ilusaid kui valusaid. Kõige rohkem innustab mind looma puutumata loodus. Oma töödega tahan kustutada konstrueeritud piiri inimese ja looduse vahel ning puhastada välja ühenduskohad ja jõujooned, mis meid kõiki seovad. Tihti annan pildil nähtava kuju ka asjadele, mida muidu näha ei saa. Joonistustes saavad oma kuju helid, lõhnad, puudutused, mõtted, aeg, energiad, võimalused, asjade mikro- ja makrotasandid. Mitu pilti on üles ehitatud visuaalse poeemina. Need püüavad kõnelda sellest, mida muus keeles on võimatu või väga raske öelda. Ootan vaatajat oma pildikeelt lugema avatuse ja kannatlikkusega. Julgustuseks soovitan mitte otsida seda, mida mina kujutatavasse kirjutanud olen, vaid lasta end kanda töid vaadates tekkivatel isiklikel seostel.
Lühidalt aastaringidest. Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv. Mõne koha mäluringidest söövad ära üraskid, mõni koht meenub, kui ootamatu välisimpulss toksiva rähnina kogu tüve kõlama paneb. Mõni hetk paneb kaasa helisema millegi, mis oli ununenud, või on see hoopis tähenduslikkust kogunud.
Las elu olla rähn, kes meid ikka teravalt puurib, kui me koore all oma kasvuringe tüvesse joonistame. Las tüvi kõlada kõigis oma ringides ja aukudes.
