Esmapilgul vastandlikuna näivad kunstnikud, Marje Üksine ja Hedi Jaansoo, kombivad mõlemad läbitud kogemuste piirjooni, valades neist pidevalt uusi vorme. Kahe eri põlvkonna kunstniku loomeprotsessis toimub samaaegselt nii fragmentide hajutamine kui kuhjamine – pidev meenutamine toob kaasa valitu allajoonimise ning kõrvalise mahatõmbamise. Ümbritsevat jälgides ja kogedes lõigatakse valitud detailid algsest tervikust välja ning köidetakse äärmise konkreetsusega uueks kimbuks. Hedi seob oma kimbud kokku niivõrd täpselt, et väljapanekut taasluua on pea võimatu, samas niivõrd õrnalt, et see võib iga hetkega kaduda. Marje sidumine prossideks on jääv – detail jääb igaveseks ühtemoodi, ühte komplekti lukustatuks, üht kindlat moodi meelde.
Marje Üksine (1945) on Tallinnas tegutsev graafik. Ta on lõpetanud 1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning osalenud aktiivselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Üksise teostele on iseloomulik üheaegselt nii kaamerasilmalik täpsus kui abstraktsus killustunud motiivide näol. Ta ei pelga kõige ajamahukamaid graafikatehnikaid, jättes sealjuures mulje justkui oleks need mängleva kergusega loodud. Vahelduva tonaalsusega dünaamilised kollaažid, mis algselt nii konkreetseid vorme võtavad, pakuvad süvenemisel uusi kihistusi.
Hedi Jaansoo (1989) on kunstnik ja fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018) ja fotograafia osakonna (BA, 2014). Jaansoo töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega, millest ta ise tunneb enda jõudu või nõrkust üle käivat. Viimasel ajal kombineerib ta fotograafiat, tekstiile ja savi, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid. Jaansoo looming on hõllanduslik ja ajutine, rõhutades hetke möödumise pöördumatust.
Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2021) ja fotograafia osakonna (BA, 2017). Maasiku jaoks on oluline koostöine tegutsemine, ta töötab nii koos kui üksi projektide kallal, mis võtavad ruumilisi mõõtmeid. Ta keskendub juhuslike inimeste tunnetele ja kogetule, püüdes nende lugu edasi anda läbi esemete või mälestuste.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Fotokunstnike Ühendus MTÜ (Foku) ja Viljandi linnavalitsus.
Täname: Mikk Heinsoo, Mare ja Margus Jaansoo, Karel Koplimets, Ene Lukk.
