Näituse keskmes on unenäoline rännak. Liikumine läbi alateadvuse tubade ja koridoride, kus keha ja vaim ekslevad, tantsivad, uitavad. Kohas, kus kihid korduvad ning ruumisus ja ruumitus vahelduvad. See on uitamine, mis ei püsi ühelgi pinnal, vaid libiseb pidevalt järgmisesse kihti, uude ruumi, uude kehasse.
“Uneliha” tähistab midagi ambivalentset – keha, mis kuulub unenäole, ja und, mis võtab endale keha. See võib olla habras kest, mis end avab või paks varjukiht, mis katab hinge. See võib olla ihade ja hirmude nähtavaks saanud vaim, mis hetkeks kehastub, et siis kohe uuesti hajuda.
Sõnadega Anaïs Nini novellist “House of Incest”: “The day and night unglued, and I falling in between not knowing on which layer I was resting, whether it was the cold grey upper leaf of dawn, or the dark layer of night.”* Just sellesse vahepealsusse näitus asetubki. Kohta, kus unenägu ja ärkvelolek, keha ja vaim, ruumilisus ja ruumitus segunevad ning sünnib uneliha.
Ruum õhkab punast valgust, nagu ilmuks seal unenägu ise, kihistudes ja hajudes, korraga paljastades üht ning peites teist. See on hetk, kus ilmutus end ilmutab ja me tunneme selle kohalolu. Piiludes sisse ruumi, kus keha ja vaim on samal ajal kohal ja
kadunud, avanevad kihid, põimuvad valgus ja vari ning aeg näib libisevat omaenda rütmis.
Marion Saarik (snd 2000) on Pärnus tegutsev maalikunstnik, kes on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas. Tema looming uurib keha ja vaimu vahelist ruumi, kus taju ja unenäolised kogemused põimuvad ning identiteet hajub. Kunstnik käsitleb liikumist läbi kihistuste ja varjude, kus kohalolek ja puudumine, nähtav ja nähtamatu vahelduvad, luues intiimseid ja mõistatuslikke vahepealseid seisundeid. Saariku maalimise protsess on samaaegselt eneseavastus ja jälgimine, kus iga teos toob esile alateadlikke tõdesid ning paljastab sisemise tundlikkuse ja haavatavuse.Tema looming kutsub vaatajat kaasa mõtlema, vaatlema ja kogema vahepealseid seisundeid, mis jäävad sõnastamata, kuid mõjutavad sügavalt tajutavat reaalsust ja sisemist maailma.
Graafiline disain: Markus Laanisto
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Kunstnik tänab: Annabel Juhkental, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Alar
Saarik, Margit Saarik
________________
* “Päev ja öö põimusid lahti ning mina langedes sellesse vahepealsusesse, teadmata, millisel kihil ma puhkan, kas koidiku külmal, hallil ülemisel lehel või öö tumedal kihil.”
