Näitus põimib omavahel kognitiivse ja teadliku, käsitledes lähemalt trükiprotsessi etappe nagu puudutus, lahutamine ja eraldumine ning jälje jätmine. Lähtepunktiks on graafika protsess, kus kujutis sünnib matriitsi ja paberipinna vastastikuse puudutuse tulemusena. Piiriruumi kontekstis on kujutis teisejärguline, olulisem on puudutus ja selle tulemusel mälestusena talletuv, kuid samas kaduv tunne kokkupuutel jagatud hetkest.
Käsitsi paberivalmistamise meetodi juures saab inimkehast matriits. Moodustuvad uued kehalised vormid, mis on tundlikud ümbritseva keskkonna suhtes. Olles ühtaegu haprad ja kestvad, kerkivad esile kehadevahelised mittehierarhilised suhtlemise ja koosolemise viisid. Kiud ja pinnad, nahk ja karvad – materjali omaelu täidab ruumi peegeldades samal ajal inimesele omaseid seisundeid.
Maria Erikson elab ja töötab Tallinnas. Tema kunstnikupraktika keskmes on materiaalsus ja protsess. Teda huvitavad ruumid ja vaheruumid, mis tekivad materjalide ja trükipindade kokkupuutel. Uutes ruumiinstallatsioonides täheldab ta nende suhete kihistumist ja muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega.
Näituse „Märkmeid piiriruumist“ näol on tegemist kogu ruumi täitva installatsiooniga kui ühest võimalikust kunstniku magistriõpingute lõputöö „Piiriruum” (Soome Kunstiakadeemia) eksponeerimise viisist. Töö esmaesitus leidis aset Helsingis 2020. aasta veebruaris.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Kunstnik tänab: Liina Siib, Paul Rannik, Nana Schilf, Mart Saarepuu, EKA graafika
