Mari Roosvalti 2010. aastate õlimaale ja akvarelle, mis kätkesid endas kollaaži ning olid üles ehitatud kollaažiprintsiibil, kandsid ideed Euroopa sügavate kultuurikihistuste ulatumisest tänapäeva ellu ja loodusest linnakeskkonnas. Need teemad on jäänud talle endiselt tähtsaks. Ent aastal 2022 alanud sõda Ukrainas ajendas kasutama ka senisest erinevaid kujundeid. Maali „Ootel“ (õli, lõuend, segatehnika) lülitas kunstnik pealetungiva sõjalise jõu sümbolina XV sajandil Veneetsia teenistuses olnud palgasõjaväe juhi, kondotjeer Bartolommeo Colleoni tuntud ratsamonumendi, mille modelleeris Andrea Verrocchio, ja sellele vastukaaluna Amandus Adamsoni loodud „Russalka“ monumendi ingliga, kes hoiab maalil risti asemel rahupärga. Nimetatud maalile järgnes teisigi idee poolest lähedaste kujunditega töid. Vajadus väljendada oma sotsiaalset hoiakut tuletas kunstnikule meelde 1990. aastaid, mil ta, ühelt poolt, suurte ühiskondlike muutuste mõjul ja, teiselt poolt, püüdest värskendada, rikastada oma maalikeelt, hakkas kasutama kollaaži väikeseformaadiliste tööde sarjades ja nendest moodustatud installatsioonides („Sõnumid“, 1998; „Persoon“, 1998-99; „Rollimängud“,2000). Uusimate ja aastakümneid tagasi loodud teoste kõrvutamine tekitab mõtteid kunstniku sotsiaalse hoiaku avaldumise ja kollaažiprintsiibi rakenduste erinevustest muutuvas ajas, seda nii Mari Roosvalt loomingus kui ka üldisemas plaanis.
Mai Levin
Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1969. aastal maalikunsti eriala lõpetanud Mari Roosvalt on töötanud kunstiõpetajana Tallinna 7. Keskkoolis, Tallinna 46. Keskkoolis, Tallinna Kunstikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Alates 1992. aastast on Mari Roosvalt olnud tegev erinevatel ametikohtadel Tallinna Kunstiülikoolis ja nüüdses Eesti Kunstiakadeemias. Alates 1970. aastast aktiivselt näitusetegevuses osalevat Mari Roosvalti on tunnustatud mitmete mainekate auhindadega, sealhulgas Konrad Mäe nimelise maalikunstipreemiaga. Avatav näitus järgib Mari Roosvaltile 1990. aastate lõpus omaks saanud maalimislaadi, mil 1980. aastatel abstraktses laadis maalinud ja 1990. aastatel abstraktsesse ekspressionismi liikunud kunstnik alustas väljakujunenud maalilaadile fotopanuste lisamist.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
