Minu näitus “Plasticum” mõtiskleb meie kilekoti-planeedi üle, kus inimkehadest
koosnevad stiihiad voolavad sarnaselt jõgedega tehismaastikel. Peamiseks
liikumapanevaks jõuks on tarbimine , tagajärjeks elutu kile-keskonna loomine.
“Plasticum” näitusel tsiteerin oma triptühhoniga Kašimir Malevitši. Tema lõi XX
sajandi alguses ikoonilised maalikompositsioonid “Rist”,“Ruut”,“Ring”. Siis olid veel
hinnas ideaalid. Need on muutunud XXI sajandil farsiks, “täiuslikeks”
plastik-kujunditeks. Inimeste tehiskeskond on kui tornaado, mis hävitab kõik oma
teel. Ja lõpuks hävitab oma loojad.
Kuhu inimkond on teel? Kas meil on veel avardavaid perspektiive silmapiiril? Või
hakkab maailm meie jaoks juba jäädavalt lõppema? Siiski, lootus jääb, et veel mitte.
Mall Nukke
