Luksemburgi kunstniku Justine Blau näitusel „Looduse loor"

Näituse idee sündis, kui Justine Blau kuulis Sicyos villosus’est – kõrvitsaliste sugukonda kuuluvast ja praeguseks väljasurnud liigist, mille Charles Darwin oli korjanud 1830. aastatel laevaga Beagle tehtud ekspeditsioonil. Kui Blau luges, et teadlased loodavad taime biotehnoloogia ja herbaariuminäidise DNA abil taasluua, asus ta uurima, mida liigi taaselustamine õieti tähendab. Kasutades oma teejuhi ja kaaslasena Sicyos villosus’t, on Blau analüüsinud meie suhteid elusmaailmaga ja liikide säilitamise strateegiaid.

Uurimistööst sündinud teoseid esitletakse Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi raames Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonetes. Fotod, videod ja skulptuurid on paigutatud taimede keskele, kus nad näitavad oma erilisust, samal ajal keskkonda sulandudes. Näituse eesmärk on uurida looduse ja kultuuri koosmõju ja dilemmasid, kasutades muu hulgas mustkunsti, konserveeritud seebimulle ja soolakristallidest kasvatatud kompositsioone. Väljapanek sisaldab kõikjalt Euroopast pärit herbaariume ja seemnepanku ning ehtsaid ja väljamõeldud kirjeldusi Galápagose saartelt, kus Darwin visandas osaliselt oma evolutsiooniteooria.

Näitusel mõtestatakse botaanikaaia rolli liikide säilitamise ja teadustöö kohana ning luuakse dialoog kunsti ja teaduse vahel. Külastaja saab juurelda loodusteaduse lätete, teadustöö praktilise väljundi ja teaduspõhise maailmavaate üle, aga näha ka muret elurikkuse ja liikide väljasuremise pärast. Sicyos villosus’e digiteeritud herbaariumiversiooni põhjal uurib kunstnik fotograafilise meediumi reinkarnatsiooni- ja mäletamisvõimet.

Blau näituse ja selle aasta juunis Berliini kirjastuses K. Verlag ilmuva ingliskeelse raamatu pealkiri „Looduse loor“ viitab Herakleitose kuulsale tsitaadile „Phusis kruptesthai philei“ ’loodus armastab varjuda’, mida Prantsuse filosoof Pierre Hadot (1922–2010) tõlgendab raamatus „Isise loor. Essee looduse idee ajaloost“ (2004, eesti keelde tõlkimisel).

Näitus on osa Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalist ning kuulub Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.