Gösta Serlachius (1876–1942) oli oma ajal Soome mõjukamaid kunstipatroone. Tema isiklikud kontaktid kunstnikega ja professionaalide kaasamine kunstikogu loomisse päädisid kollektsiooniga, mis hõlmab nii Soome kunsti meistriteoseid kui ka kunstnike loomeprotsessi vahetumaid näiteid, nagu eskiisid ja kavandid. Kollektsionääri kindel soov oli, et kogu jääks pärast tema surma Mänttäle ja avataks publikule – et kunst elaks edasi ka maapiirkondades, väljaspool Helsingit. Nii paiknebki Serlachiuse kunstikogu keset Soome maalilist loodusmaastikku järve kaldal ja metsade keskel, Tampere ja Jyväskylä vahel, kõlades kokku Soome kunsti paatosega – erilise, kohati religioosseid mõõtmeid omandava loodustunnetusega.
Serlachiuse kollektsiooni tutvustaval näitusel on omavahel dialoogi asetatud Soome kunsti klassika, Lääne-Euroopa vanad meistrid ja Soome nüüdisaegne kunst, osutades sel viisil kunstikogu ühisosale – kunstimeisterlikkusele – ning pakkudes vaatajale võimaluse märgata nii kunsti universaalseid kui ka unikaalseid aspekte. Kunstivormidest on esindatud maal, graafika, fotokunst ja pisiplastika. Näitusel on teiste hulgas eksponeeritud Albert Edelfelti, Akseli Gallen-Kallela, Helene Schjerfbecki, Hugo Simbergi, José de Ribera, Anna Retulaineni, ja Anu Tuomineni teosed.
Meeskond
Kuraatorid: Greta Koppel, Tomi Moisio
Graafiline disain: Tuuli Aule
