“Feministlikud utoopiad” on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele artiklisarjale, mis ilmus 2020.–2021. aasta jooksul. Kokku ilmus sarjas 11 artiklit. “Feministlikud utoopiad” kajastavad alternatiivseid unistusi sellest, milline tulevik välja võiks näha, kuid samal ajal saab utopistlikest kujutlustest teada väga palju tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid küsimusi arutasid oma artiklites Kadi Viik, Raili Marling, Laura Vilbiks, Jüri Kolk, Sara Arumetsa, Rebeka Põldsam, Andris Feldmanis, Kadri Aavik, Sveta Grigorjeva, Redi Koobak ja Margus Ott.
“Alustasin artiklisarja visualiseerimisega 2020. aasta kevadel, mil olude sunnil sai joonistamisest minu esmane loominguline vahend. Minu jaoks on olnud põnev ja jõustav neid utoopilisi tekste lugeda. Olen nõus artikli “Naine ja utoopia, feministlik utoopia” autori Raili Marlinguga, et oluline on aeg-ajalt mõelda sellele, kuidas võiks olla teisiti. Oma mõtiskluses ütleb ta: “Hiljem, kui 1960. aastate feministliku liikumise edust tulenev eufooria on lahtunud ja näeme, kui raske on muuta misogüünseid struktuure ning ühiskonnakorraldust laiemalt, on üha enam loodud feministlikke düstoopiaid. Nende teerajajaks on Margaret Atwoodi “Teenijanna lugu” (1985, eesti k 1993). Sarnaseid düstoopiaid, kus naised on taandatud sünnitusmasinateks, on ilmunud ridamisi just viimase kümne aasta jooksul ning praeguses poliitilises olukorras on tõenäoline, et nende arv suureneb veelgi.” Just seetõttu on oluline leida üles utoopilisi perspektiive ning mõelda, kuidas me saaksime elada teisiti,” ütleb Repnau.
Lilli-Krõõt Repnau (sünd. 1982) on graafik ja mitmete luuleraamatute ning väljaannete illustraator, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas joonistamise õppejõud. Ta on teinud filmi, bändi ja performance’it. Hetkel jätkab Lilli-Krõõt õpinguid Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisõppekavas kunstihariduse vallas, et täiendada oma teadmisi õppejõu töös.
Graafilised lehed on prinditud riso-tehnikas.
Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku galerii kahes hoones (Telliskivi 60a/1 ja Telliskivi 60a/2)
