Meteooriga kohtub järjest rohkem ja rohkem gaasilisi molekule. Ülehelikiirusel liikuva keha ette tekib vastavalt atmosfääri tihenemisele järjest tihenev tihenduslaine (ingl bow shock), mis surub kokku ja kuumutab atmosfääri moodustuvaid gaase. Ülikuumad gaasid omakorda kuumutavad asteroidi pinda, ennekõike Maa- poolset, eesmist külge, mis sulab ja aurustub ning sedamööda ka kulub. Sula materjal ja aur kanduvad meteoori külgedele ja taha, meteoorkeha „kiiluvette”, jäädes mõneks ajaks läbitud teekonda märkima. Koos kuumenenud atmosfääriga kiirgavad sula ja aur veidi aega, pakkudes võimaluse näha öösel „langevaid tähti“.“
Jüri Plado „Meteoorist kraatrini“
„Taevakivid“ on järg näitusele “Rändrahnud”, mis vaatlevad kive kui rändajaid inimese tajuga võrreldes hoomamatus ajaskaalas. Kui rändrahnude ümberpaiknemised on toimunud pika aja jooksul ammu enne meie inimpõlve, siis meteoriitidega on inimkond ka lähemas kontaktis tänu nende vaatlemisele öises taevas.
Lisaks on maapinnani jõudnud ja jälje jätnud meteoriidid teadlastele suureks infokilluks Päikesesüsteemi koostisest ja ajaloost.
Leelo-Mai Aunbaum elab ja töötab Tallinnas, ta on õppinud maalikunsti Tartu Ülikooli maaliosakonnas (BA) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA).
Tänusõnad: Margus Haljaste, Laura Põld, Heiki Siegfried Aunbaum
leelomai.com
