Oma fotopraktikas seadis Moholy-Nagy esikohale fotograafia alustala, valguse, uurimise. Tema eesmärk oli “maalida valgusega” ja ta tegi seda fotogrammide abil, mille puhul objektid “maalitakse” valgustundlikule paberile valgusallika ja varjude heitmise abil. Nii lõi kunstnik fotopilte ilma kaamerata, puhtalt valguse ja varju manipuleerimise abil. Uute perspektiivide ja kaameratehnikate abil muutus fotograafia kui lihtsalt dokumenteeriv meedium omanäolise esteetikaga uudseid visuaalseid sensatsioone kujutavaks kunstivormiks.
Näitus koondab 1922-1945 ajavahemikus loodud Moholy-Nagy esimesed katsetused fotomontaažis (fotoplastikas, nagu ta seda nimetas), fotogrammid, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide reisidel tehtud isiklikud pildid, hilisema karjääri värvifotod (sealhulgas haruldased pildid kunstnikust endast ja varem näitamata fotod tema enda skulptuuridest) ning kaks filmi.
