Näitusele sisenedes astud sa poolavalikku sisehoovi. Seal on mänguväljak, kus sind valvavad tähelepanelikud silmad. Sa ronid alustuseks pehmele liivale ja tunned endal uudistavat sooja pilku. Tundub nagu päikesekiir läbi nahale suunatud luubi. Tasapisi imbub mängu enesevuajerism. Ei tea, mida ta näeb? Või kuidas näeb? Kuidas sina näed? Keda sa vaatad? Kas ennast vaatad? Oled see ikka sina? Nahal hakkab juba vaikselt valus. Kõrvetab. Aga selles on midagi mõnusat ka, eksole?
Tähelepanu koondub mänguväljaku asemel aina enam akendesse, kus loodad kohata kedagi endasarnast. Kedagi, kelle käitumine ja liikumine naelutaks su akna ette minutiteks, tundideks, päevadeks.
Võta aega – paku end sind jälgivale tundmatule. Lesi, keeruta ja ole hea, kingi ruumile üks kukerpall. Teost dokumenteeritakse kunstnike töö arhiveerimiseks.
Kunstnikekollektiiv rängad rotid (Anumai Raska, Kärt Koppel, Kristiina Tinnu Tang, Laura Sinimäe, Piret Parrest ning ajutiselt eemal Liisbeth Horn) hakkas kujunema 2023. aasta augustis projektiga “Stalker Dance/Rõõm näha” festivali SAAL Biennaali kiudprogrammis. 2024. aastal esietendus nende koostöölavastus “Roti rumba” Kanuti Gildi SAALis ning Tartu Kunstimajas eksponeeritav installatsioon “vahi vahi” on nende jälgimisühiskonda peegeldava triloogia viimane osa.
„vahi vahi” publikuprogramm
Triin Kauber / 8. august kell 12-14
Anna Ovtšinnikova / 15. august kell 14
Hendrik Kaljujärv / 30. august kell 15
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Puumarket ja Wise.
